Tupolev Tu-22
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2021) |
Tupolev Tu-22 (NATO koodnimega Blinder) (projekt 105) oli Tupolevi disaini järgi Nõukogude Liidus ehitatud ülehelikiirusega pommituslennuk, mis on olnud kasutusel ka Venemaa Föderatsiooni lennuväe relvastuses.[1]
 | |
| Tüüp | pommitaja |
|---|---|
| Tootja | Tupolev |
| Esmalend | 21. juuni 1958 |
| Võeti kasutusele | 1962 |
| Võeti kasutusest | 1990-ndatel |
| Põhikasutajad |
 NSVL |
| Muud kasutajad |
 Ukraina Liibüa Iraak |
| Toodanguarv | 311 |
| Meeskond | 3 |
| Pikkus | 41,6 m |
| Tiivaulatus | 23,17 m |
| Tiivapindala | 151 m² |
| Mootor | 2 x 11000 kgs (2 x 108 kN), forssažil 2 x 16500 kgs (2 x 162 kN), RD-7M2 |
| Tippkiirus | 1510 km/h |
| Lennulagi | 13300 m |
| Lennukaugus | 4900 km |
| Variandid | Tupolev Tu-22M |
Tu-22 pommitajad baseerusid Nõukogude okupatsiooni ajal ka Raadi sõjaväelennuväljal Tartus. See pommitaja ehitati raketikandja, luurelennuki ja jammer’ina. Tu-22 oli kavandatud asendama mudelit Tu-16. Tulevikus asendati Tu-22 omakorda uuemate Tu-22M seeriatega. Samal ajal töötati segajatega versioonides Tu-22 kuni 1990. aastate alguseni.[2]
Ajalugu muuda
Tu-22 lennuk töötati välja pommitaja Tu-16 asenduseks. Tupolevi disainibüroos (peakujundaja D. Markov) alustati Tu-22 (projekt 105) detailset projekteerimist 15. augustil 1955. 1957. aasta augustiks valmis lennukikonstruktsiooni esimene prototüüp. 1958. aasta suveks paigaldati prototüübile mootorid ja alustati staatilisi katseid. 21. juunil 1958. aastal lendas katselenduri Juri Alasjevi meeskond lennukiga 105 esimese lennu. Alates 1957. aastast alustati paralleelselt projekti 105 väljatöötamisega tööd teise prototüübi 105A kallal. Selles lennukis eeldati suuri areodünaamilisi muudatusi (kujunduses rakendasid nad ala reeglit). Sellest prototüübist sai hiljem Tu-22.[3]
Tu-22 ehitati Kaasani tehases number 22 aastast 1959 kuni 1969. aasta detsembrini. Tootmisprotsessi käigus nimetati õhusõidukit dokumentides kui toode A ja toode U. Ühe lennuki hind oli umbes 10 miljonit rubla. Kokku valmistati kaks prototüüpi ja 311 lennukit (pommitaja Tu-22A ja Tu-22B modifikatsioonides, luurelennuk Tu-22R, raketikandja Tu-22K, jammer Tu-22P ja Tu-22R 22U õppelennukid).[2]
Tehnilised andmed muuda
Tu-22 on konstruktsioonilt klassikalise paigutusega metallist kere, millel on pühitud tiib ja kolmerattaline telik. Lennuki eripära on kiilu alumises osas asuvad mootorid. Lennukiraam on valmistatud duralumiiniumist D-16ATV, AK-8 ja V-95 ning magneesiumsulamist ML5-T4, samuti terassulamitest 30HGSA ja 27HGSNA. Antenni katted on valmistatud klaaskiust.[1]
Kere on semi-monocoque’i kujundusega ja ümmarguse ristlõikega. Kere koosneb viiest tehnoloogilisest sektsioonist F-1 kuni F-5.[1]
F-1 on kere esiosa kuni esimese raamini. Ülemises osas on radariplokid, alumises osas antenn.[1]
F-2 sisaldab kolme meeskonnaliikme: navigaatori, komandöri ja laskur-raadiooperaatori (operaatori) töökohti. Meeskonna maandumine kokpitis toimus läbi kolme kokkupandava luugi ja alla lastud väljutusistmete. Operaator istus lennule seljaga. Õhusõiduki koolitusversioonides oli operaatori asukoht juhendaja piloodi iste. Ülem vaatas ette ja vasakule ning paremale, kuid tool oli veidi vasakule nihutatud.[1]
F-3-sektsioonis on teliku esijala nišš, seejärel kerepaagid nr 1 ja nr 2, õhukaamera ja päästepaat. Sektsiooni üleval paremas nurgas on raadio sideüksused ja üldine õhusõidukite varustus.[1]
Sektsiooni F-4 tiiva keskosas (koos kütusepaagiga nr 4) ja selle kohal on kütusepaak nr 3. Sektsiooni F-4 taga on kaubaruum.[1]
Kaubaruumi taga on F-5 kamber, mis sisaldab kütusepaake nr 5, 6 ja 7, pidurdusevarju, õhusõiduki juhtimissüsteemi üksusi, sissetõmmatavat ventraaltuge ja ahtri tulistamisüksust. Kiil ja mootori nacell’id on dokitud kambrisse, kambri külgedel asub pööratav stabilisaator.[1]
Tu-22 tehnilised andmed:[2]
- Meeskond: 3
- Pikkus: 41,60 m
- Tiiva profiil: P-60 tiivajuur, CP-8 tagumine serv
- Tiivaulatus: 23,17 m
- Tiiva pindala: 151 m²
- Tiiva noolsus: 52°
- Kõrgus: 10,13 m
- Täismass: 85 t
- Relvalast: 5,7 t
- Kiirus: 1510 km/h
- Lennukaugus: 4900 km
- Lennulagi: 13300 m
- Mootorid: 2 x 11000 kgs (2 x 108 kN), forssažil 2 x 16500 kgs (2 x 162 kN), RD-7M2
Kasutus lahingutes muuda
Tu-22 on osalenud järgmistesk konfliktides:[3]
- Uganda-Tansaania sõda (1978 –1979; Liibüa õhujõud)
- Tšaadi-Liibüa konflikt (1981 –1987; Liibüa õhujõud)
- Sõda Iraagi Kurdistanis (1961 –1975; Iraagi õhujõud)
- Iraani-Iraagi sõda (1980 –1988; Iraagi õhujõud)
- Afganistani sõda (1978 –1989; NSVL õhujõud)
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Burdin, S. (2005). Tupolev Tu-22. Pen and Sword.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Romanenko, V. (25.03.2021). "Уголок неба.:". Vaadatud 30.04.2021.
- ↑ 3,0 3,1 Goebel (2020, July 1). "The Tupolev Tu-22 'Blinder' & Tu-22M 'Backfire'". Vaadatud 30.04.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)