Vikipeedia

Tupolev Tu-22M

Tupolev Tu-22M (NATO koodnimega Backfire) on Nõukogude Liidus ehitatud kahemootoriline, lennus muudetava tiivanoolsusega, ülehelikiiruseline pommituslennuk, mis on ka praegu Venemaa relvastuses.

Tupolev Tu-22M
Tu-22M 2015. aastal
Tüüp pommituslennuk
Riik  Nõukogude Liit
 Venemaa
Esmalend 1969
Võeti kasutusele 1972
Põhikasutaja Venemaa relvajõud
Meeskond 4
Pikkus 38,5 m (kere)
Tiivaulatus 34,2 m
Tiivapindala 183,5 m²
Tühimass 68 000 kg
Maksimaalne stardimass 126 000 kg
Mootor järelpõletiga turboreaktiivmootor
Tippkiirus 2125 km/h (max) optimaasel kõrgusel, 1050 km/h (merepinna kõrgusel)
Lennulagi 13 300 m
Lennukaugus 6800 km
Variandid Tu-22M-2, Tu-22M-3
Tupolev Tu-22M3 2010. aastal

Lennuki tootmine muuda

Tu-22M lennuk (0–seeria) ehitati 10. aprillil 1969, esimene lend toimus 30. augustil 1969. 28. juulil 1971 toimus lennuki Tu-22M1 katselend.

Lennuk on tootmises olnud kahes peamises modifikatsioonis:

  • Tu-22M2 – toodeti aastatel 1972–1984 ja võeti kasutusest 1990. aastate keskel.
  • Tu-22M3 – toodetud aastatel 1978–1993, praegu kasutusel (2024).

1984. aastal lõpetati Tu-22M2 tootmine, tootmisse jäi vaid Tu-22M3. Tu-22M2 lennukeid 5. kuni 58. seeriani ehitati kuni 1983. aasta lõpuni. Maksimaalne arv saavutati 1984. aasta lõpus – neljandas kvartalis ehitati 11 Tu-22M3 lennukit. Igas seerias oli reeglina 5 lennukit.[1]

Viimased kolm valminud lennukit Tu-22M3 tarniti relvajõdudele 1993. aastal. Toodetud lennukite täpse arvu, nende seeriate, numbrite ja tootmismahtude kindlaksmääramine on väga problemaatiline, kuna pikka aega ümbritses Tu-22M lennukit tihe saladuseloor, sest see oli NSV Liidu üks salajasemaid külma sõja aegseid lennundusprojekte. Praegu arvatakse, et märkimisväärne hulk selle lennuki kohta kättesaadavat teavet ei vasta tegelikkusele.[2]

Tu-22M relvastus muuda

2 x 23 GŠ-23 23 mm paarisautomaatkahurit sabas (suurendatud tulekiirus kuni 4000 lasku minutis). Lennuki pommišahti mahuvad raketid, pommid ja miinid. Kahele tiivaalusele püloonile on võimalik kinnitada ka X-22 rakette. Lennuki relvalasti suurim kogukaal on 24 000 kg. Saab kanda tuumarelvi.

Lennuki lahingülesanded muuda

  • raketirünnakute käivitamine kolme X-22 tüüpi tiibraketiga, lennukõrgustel vahemikus 1000 m kuni praktilise lennulaeni, radari poolt nähtavate ja nähtamatute sihtmärkide vastu, stardikaugusega kuni 300 km. Ühe raketi arvestuslik lahingukaal on 5,9 tonni, kahe raketi puhul 11,8 tonni, kolme raketi puhul 17,7 tonni.
  • teostada sihtmärkide pommitamist vabalt langeva juhitamatu laskemoonaga kõrguselt 200 m kuni praktilise lennulaeni. Maksimaalne lahingmoona kuni 24 tonni.
  • optilise, termo-, radari-, kiirgus- ja muud tüüpi luure teostamine (Tu-22MR).

Lennuki eksport muuda

  • Teadaolevalt mitte ühtegi Tu-22M/1/2/3/MR lennukit pole kunagi välismaale tarnitud.
  • Venemaa poolt on kaalutud võimalust müüa lennuki Tu-22M3 ekspordiversioon välisriikidesse (potentsiaalsete ostjatena nimetatud selliseid riike nagu Iraan ja Hiina), kuid mitmetel poliitilistel põhjustel pole lepingut siiani sõlmitud.
  • 1992. aasta juulis peeti Iraaniga läbirääkimisi 12 Tu-22M müümise üle ekspordiversioonis. 1992. aasta detsembri seisuga oli tarneleping sõlmitud (kinnitamata andmed), kuid tehingut ei toimunud.[3]
  • 2004. aasta detsembris teatas Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov, et on saavutatud kokkulepe mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse osas Tu-22M tarnimiseks Indiasse.
  • 2013. aasta alguses levis Internetis teateid 25 pommitaja Tu-22M3 müügist Hiinasse ning tehaseseadmete müüki nende edasiseks tootmiseks kohapeal.[4]

Kasutajad muuda

Venemaa – 57 Tu-22M3 seisuga veebruar 2024.[5]

Kaotused muuda

  • Gruusia sõja ajal 10. augustil 2008 tulistati teiste Venemaa lennukite seas õhutõrjerakettiga alla ka üks pommitaja Tu-22M3.
  • 7. oktoobril 2022 viidi Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse Ukraina relvajõudude poolt läbi droonirünnak Šaikovka lennuväebaasile, mille tagajärjel said tõsiselt kannatada kaks pommitajat Tu-22M.[6]
  • Reutersi andmetel kukkus 19. aprillil 2024 Stavropoli territooriumil alla üks Tu-22M3, mis naasis pärast Ukraina territooriumi ründamist lennuväljale,[7] mil teda tabas modifitseeritud rakett S-200.[8][9]

Viited muuda

  1. ↑ Дмитрий Мюллер. Они были первыми. Авиация и космонавтика, август 2019 г.
  2. ↑ По имени «Бэкфаер». К 50-летнему юбилею самолёта Ту-22М / Авторы-составители Р. Г. Вениаминов и А. Х. Фатхуллин. — Казань: 2019. — 206 с.:ил.
  3. ↑ Ту-22М - BACKFIRE, MilitaryRussia.Ru — отечественная военная техника.
  4. ↑ Китай закупает партию бомбардировщиков Ту-22М3. warandpeace.ru - ВОЙНА и МИР. Дата обращения: 10 февраля 2017.
  5. ↑ The Military Balance 2024. — Lk. 200.
  6. ↑ Howard, Altman; Tyler, Rogoway Ukrainian Kamikaze Drone Attacks Bomber Base Deep In Russia. The Drive. Дата обращения: 7 октября 2022.
  7. ↑ Бомбардировщик Ту-22МЗ разбился в Ставропольском крае. Вёрстка (19 апреля 2024)
  8. ↑ ERR (19. aprill 2024). "Ukraina teatas Vene pommitaja allatulistamisest Stavropolis". ERR. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  9. ↑ Cenciotti, David (19. aprill 2024). "Russian Tu-22M3 Crashes In Southwestern Russia, Ukraine Claims It Was Shot Down". The Aviationist (Ameerika inglise). Vaadatud 19. aprillil 2024.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tupolev_Tu-22M&oldid=6629775"