Tartu lennujaam

Tartu lennujaam (ka Ülenurme lennujaam; IATA: TAY, ICAO: EETU) asub Tartu linnast 10 km lõuna pool Kambja vallas.

Tartu Lennujaam
Lähenemistulede süsteem Tartu lennuväljal
IATA: TAY – ICAO: EETU
Üldandmed
Tüüp	tsiviillennuväli
Valdaja	Tallinna Lennujaam
Asukoht	Tartu
Avati	15. mai 1946
Üldkõrgus	67 m
Koordinaadid	58° 18′ 27″ N, 26° 41′ 13″ E
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate 08/26 1799 m 31 m asfalt-betoon
Statistika (2019)
Reisijaid	28 322
Kaupu	0 kg

Lennuväljal on üks asfalt-betoonkattega rada pikkusega 1799 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26. Lennujaama omanik on AS Tallinna Lennujaam.

Lennujaama lähedalt läheb mööda Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (E263).

Ajalugu

Lennuväli avati 15. mail 1946 meditsiinilennuväljana. Asfaltkattega rada valmis 1975. aastal ja uus reisiterminal avati 14. augustil 1981. 7. juulil 2000 avas ELK lennuliini Tartust Helsingisse.

Sügisel 2008 pikendati maandumisrada 1799 meetrini. 10. detsembril 2009 avati renoveeritud reisiterminal ja maandus Tartu lennujaamas esmakordselt Estonian Airi Boeing 737–500 (ES-ABH).

Lennundusnäitusel "Tartu Taevas" esitles 16.-17. juuni 2001, 15.-16. juuni 2002, 14.-15. juuni 2003 ja 19.-20. august 2006. "Tartu Taevas 2003" näidati Estonian Air Fokker 50 (ES-AFM).

9. mail 2001 maandus esmakordselt Tartu lennuväljal Malta riigipea Guido de Marco eralennuk.

2. ja 6. juunil 2001 maandus esmakordselt Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk C-130.

20. juunil 2001 maandus esmakordselt Tartu lennuväljal budismi usujuhi dalai-laama Tenzin Gyatso eralennuk.

6. novembril 2001 maandus esmakordselt Tartu lennuväljal Suurbritannia troonipärija prints Charlesi eralennuk BAe 146-100 Statesman.

Lennuliinid Nõukogude Liidu ajal

• Kohalikud liinid lennukiga An-2:
  • Tartu-Jõhvi-Narva-Leningrad
  • Tartu-Põltsamaa-Tallinn
  • Tartu-Tallinn
  • Tartu-Viljandi-Pärnu-Kihnu-Pärnu-Kingissepa-Kärdla
  • Tartu-Viljandi-Pärnu-Ruhnu-Pärnu-Kingissepa
  • Tartu-Piirissaare
  • Tartu-Valga
  • Tartu-Võru
  • Tartu-Põltsamaa-Jõhvi
  • Tartu-Pärnu-Kingissepa
  • Tartu-Viljandi-Pärnu-Kingissepa
  • Tartu-Viljandi-Pärnu-Kingissepa-Kärdla

• Kaugliinid lennukiga Jak-40:
  • Tartu-Kiiev-Simferopol (1981–1989)
  • Tartu-Moskva (1978–1989)
  • Tartu-Leningrad (1978–1989)
  • Tartu-Pihkva
  • Tartu-Minsk-Odessa (1982–1983)

Üle 90% lennujaama lennuväljalt startivatest ja maanduvatest lennukitest moodustavad Eesti Lennuakadeemia õppelennud.

Lennuliinid

	Endine sihtpunkt
	Hooajaline
	Tuleviku sihtpunkt

Tartust (Tartu lennujaam)

Linn	Riik	IATA	ICAO	Lennujaam	Lennukompanii	Alates	Kuni	Lennu tüüp
Helsingi	Soome	HEL	EFHK	Helsingi Vantaa lennujaam	Flybe Nordic	20. oktoober 2011	praegune	ATR-42 või ATR-72
Riia	Läti	RIX	EVRA	Riia lennujaam	airBaltic	3. juuli 2009	1. august 2011	Fokker 50
Stockholm	Rootsi	ARN	ESSA	Stockholmi Arlanda lennujaam	Estonian Air Regional	24. august 2009	19. detsember 2010	Saab 340
Tallinn	Eesti	TLL	EETN	Lennart Meri Tallinna lennujaam	Estonian Air Regional	27. veebruar 2011	22. detsember 2012	Saab 340

Peale lisatud talvine 2012

Lennuliikluse statistika

Tartu lennujaama reisijateveo statistika

Aasta	Reisijaid kokku	Lennuoperatsioone	Lasti kokku (tonnides)
1992	2 045	400	15
1993	917	284	12
1994	460	320	9
1995	822	8 631	8
1996	613	12 750	8
1997	544	4 960	7
1998	603	4 582	2
1999	1 360	4 112	2
2000	2 738	3 688	2
2001	1 865	2 605	0
2002	1 534	5 474	5
2003	1 608	4 558	0
2004	1 268	4 342	0,6
2005	902	3 201	0
2006	1 638	4 586	0
2007	1 182	5 170	0
2008	826	5 638	0
2009	9 707	4 597	0
2010	23 504	4 809	0
2011	18 583	4 971	0,02
2012	20 302	6 356	0,3
2013	13 690	5 159	0
2014	14 493	5 173	0
2015	21 117	5 052	0
2016	29 594	4 727	0
2017	30 296	4 916	0
2018	26 092	4788	0
2019	28 322	5520	0

Vaata ka

• Raadi sõjaväelennuväli

Välislingid

• Kodulehekülg
• Rein Raudvere. Tartu saab taas püsilennuühenduse Maaleht.ee, 2. juuli 2009