Vikipeedia

Tartu lennujaam

lennuväli Eestis

Tartu lennujaam (Ülenurme lennuväli); IATA: TAY, ICAO: EETU) asub Tartu linnast 10 km lõuna pool Kambja vallas, omanik on AS Tallinna Lennujaam

Tartu lennujaam
Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal
IATA: TAY – ICAO: EETU
Üldandmed
Tüüp tsiviillennuväli
Valdaja AS Tallinna Lennujaam
Asukoht Tartust 10 km lõunas
Avati 15. mai 1946
Üldkõrgus 67 m Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 18′ 27″ N, 26° 41′ 13″ E
Kaart
Kaart
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
08/26 1799 m 31 m asfalt
Statistika (2024)
Reisijaid 27 270
Kaupu 0 kg

Lennujaama lennuväljal on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°).

Lennujaama lähedalt läheb mööda Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (E263).

Ajalugu

muuda

1946. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati 15. mail meditsiinilennuväljana. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega [1]. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 .

Asfaltkattega rada (mõõtmetega 1100×35 m) valmis 1975. aastal. 10.06.1977 maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. 1978 pikendati lennurada 1379 meetrini ja rajati ruleerimisrada ning perroon. Uue reisiterminali nurgakivi pandi paika 9. novembril 1976 ning terminal avati 14. augustil 1981.

2. detsembril 1994 avas ELK lennukiga Let L-410 liini Tartu-Tampere. Peale viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe [2].

20.mail 1995 avas ELK liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit Let L-410 [2]. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril 1995 [3].

17.-18. mail 1996 tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".[4] Järgmised lennupäevad toimusid 20.-21. juunil 1997 [5] , 19.-20. juunil 1999 [6], 17.-18. juunil 2000[7] ,16.–17. juunil 2001 [8], 15.–16. juunil 2002 [9] , 14.–15. juunil 2003 [10], 19.-20. juunil 2004, 19.–20. augustil 2005 [11] ja 19.-20. augustil 2006 [12] .

7. juulil 2000 avas ELK lennuliini Tartust Helsingisse. Algul kasutati lennukit Let L-410, alates augustist Jetstream 31.Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus [13].

Sügisel 2008 pikendati [[[maandumisrada]] 1799 meetrini. 10. detsembril 2009 avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda Estonian Airi Boeing 737–500 (ES-ABH).

"Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda Estonian Airi Fokker 50 (ES-AFM).

9. mail 2001 maandus Tartu lennuväljal Malta riigipea Guido de Marco eralennuk.

2. ja 6. juunil 2001 maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk C-130.

20. juunil 2001 maandus Tartu lennuväljal dalai-laama Tenzin Gyatso eralennuk.

6. novembril 2001 maandus esimest korda Tartu lennuväljal BAe 146-100 Statesman (omanik prints Charles).

8. septembril 2022 muudeti seoses läheneva irdtornile üleminekuga Tartu lennuvälja kontrollitav õhuruum (klass D) mittekontrollitavaks õhuruumiks (klass G, lennuinfotsoon FIZ)

Alates 20. aprillist 2023 pakutakse lennuvälja infoteenust AFIS Tallinnas asuvast irdtornikeskusest. [14]

29. mail 2024 lahkus Eestis riigivisiidil viibinud Soome president Alexander Stubb koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbi ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe peale ürituse lõppu.

8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal Ameerika Ühendriikide [[[transpordilennuk]] Boeing C-17 Globemaster III.

Lennuliinid Nõukogude Liidu ajal

muuda

Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad Eesti Lennuakadeemia õppelennud.

Lennuliinid

muuda
Endine sihtpunkt
Hooajaline
Tuleviku sihtpunkt
Tartust (Tartu lennujaam)
Linn Riik IATA ICAO Lennujaam Lennufirma Alates Kuni Lennu tüüp
Helsingi   Soome HEL EFHK Helsingi Vantaa lennujaam Flybe Nordic 20. oktoober 2011 28. aprill 2015 ATR-42 või ATR-72
Nordic Regional Airlines (operaator Finnair) 1. mai 2015 17. märts 2020 ATR-42 või ATR-72
28. märts 2022 28. oktoober 2022 ATR-72
31. märts 2024 28. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu) ATR-72
2. juunist 2024 - ATR-72
Riia   Läti RIX EVRA Riia lennujaam airBaltic 3. juuli 2009 1. august 2011 Fokker 50
Stockholm   Rootsi ARN ESSA Stockholmi Arlanda lennujaam Estonian Air Regional 24. august 2009 19. detsember 2010 Saab 340
Tallinn   Eesti TLL EETN Lennart Meri Tallinna lennujaam Estonian Air Regional 27. veebruar 2011 22. detsember 2012 Saab 340

Peale lisatud talvine 2023/2024

Lennuliikluse statistika

muuda
Tartu lennujaama reisijateveo statistika
Aasta Reisijaid kokku Lennuoperatsioone Lasti kokku (tonnides)
1992 2 045 400 15
1993 917 284 12
1994 460 320 9
1995 822 8 631 8
1996 613 12 750 8
1997 544 4 960 7
1998 603 4 582 2
1999 1 360 4 112 2
2000 2 738 3 688 2
2001 1 865 2 605 0
2002 1 534 5 474 5
2003 1 608 4 558 0
2004 1 268 4 342 0,6
2005 902 3 201 0
2006 1 638 4 586 0
2007 1 182 5 170 0
2008 826 5 638 0
2009 9 707 4 597 0
2010 23 504 4 809 0
2011 18 583 4 971 0,02
2012 20 302 6 356 0,3
2013 13 690 5 159 0
2014 14 493 5 173 0
2015 21 117 5 052 0
2016 29 594 4 727 0
2017 30 296 4 916 0
2018 26 092 4 788 0
2019 28 322 5 520 0
2020 5 869 4 206 0
2021 497 4 468 0
2022 8 653 4 805 0
2023 1 080 3 896 0
2024 27 270 0

Õnnetused

muuda
  • 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud Nõo Reaalgümnaasiumi lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. [15]
  • 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.[16]
  • 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.[17]

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda
  1. ↑ Tappel, Anti (2016). Kogumik Ülenurme lennujaam 70. Tartu: Eesti Lennuakadeemia. Lk 43.
  2. ↑ 2,0 2,1 Kogumik Ülenurme lennujaam 70. Tartu: Eesti Lennuakadeemia. 2016. Lk 15.
  3. ↑ "Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni". Post. 21. september 1995. Lk 2. Vaadatud 16. juunil 2025.
  4. ↑ Korv, Neeme (15. mai 1996). "Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees". Tartu Postimees. Lk 5.
  5. ↑ "Pidu Tartu taevas". Tartu Postimees. 26. juuni 1997. Vaadatud 11. juunil 2025.
  6. ↑ "Lühidalt". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 11. juunil 2025.
  7. ↑ "Sündmused". Äripäeva nädalalõpulisa. 16. juuni 2000. Lk 6. Vaadatud 16. juunil 2025.
  8. ↑ "Teated". Tartu Postimees. 10. juuni 2001. Vaadatud 11. juunil 2025.
  9. ↑ "Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke". Tartu Postimees. 17. juuni 2002. Vaadatud 11. juunil 2025.
  10. ↑ "Tartumaa suvesündmused 2003". Tartu Postimees. 29. mai 2003. Vaadatud 11. juunil 2025.
  11. ↑ "Tartumaa suvesündmused 2005". Postimees. 27. mai 2005. Vaadatud 11. juunil 2025.
  12. ↑ "Lennupäevalised kõrgust ei kartnud". Postimees. 21. august 2006. Vaadatud 11. juunil 2025.
  13. ↑ Kogumik Ülenurme lennujaam 70. Tartu: Eesti Lennuakadeemia. 2016. Lk 20.
  14. ↑ "Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest | EANS". www.eans.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2025. Vaadatud 30. mail 2025.
  15. ↑ Väljaots, Ain (14. mai 1996). "Hädamaandumine lõppes põllul". Postimees.
  16. ↑ "Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a." (PDF). www.mkm.ee. Vaadatud 22. märts 2010.[alaline kõdulink]
  17. ↑ "Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul". Ohutusjuurdluse Keskus. 16. august 2013. Vaadatud 6. juuni 2025.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_lennujaam&oldid=6918598"