Heinold Okas
Heinold Okas (2. oktoober 1915 Rakvere – 31. detsember 2013 Tartu) oli korp! Sakala auvilistlane.
| Heinold Okas | |
|---|---|
| Sündinud |
2. oktoober 1915 Rakvere, Eestimaa |
| Surnud |
31. detsember 2013 (98-aastaselt) Tartu, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
Elukäik muuda
Heinold Okas sündis Rakveres, kust kolis koos perega 1919. aastal Tartusse.[1] Tema isa oli õpetaja ja kirjanik Martin Okas. Ta lõpetas 1934. aastal Tartu Poeglaste Gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1941. ja 1942. aastal.[2]
Ta töötas aastatel 1937–1940 Eesti Hüpoteegipangas[2] ja Saksa okupatsiooni ajal alates 1942. aasta algusest kuni 1944. aasta suveni Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Rahvakasvatustalituse Tartu osakonnas, algul abijuhataja ja hiljem juhatajana. Enne Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt õnnestus tal 1944. aastal põgeneda läbi Tallinna ja Kuressaare Gotenhafenisse[lisa viide] Saksamaale[3]. Sealt suundus ta 1949. aastal edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus elas New Yorgis ja selle ümbruses. Eestist lahkudes oli ta sunnitud vanemad ja naise maha jätma.[1]
Heinold Okas nimetati 6. mail 1980[lisa viide] Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kindi nõunikuks riigiõiguslike küsimuste alal[4], kuid et eksiilvalitsus tegutses Rootsis ja tema elas Ameerika Ühendriikides, siis ta enda sõnul suure vahemaa tõttu selle töösse eriti ei saanud panustada.[1] Enda väitel oli ta ka Vabariigi Presidendi finantsnõunik ja Eesti Vabadusvõitleja aukodaniku tiitli kandja 28. jaanuarist 1989 kuni 1. märtsini 1990[5].
Heinold Okas pöördus Eestisse tagasi 2009. aastal ja elas kuni surmani Tartus. Ta maeti 11. jaanuaril 2014 Rakvere linnakalmistule.
Korporatsioon Sakala muuda
Heinolt Okas astus korp! Sakalasse 1936. aastal. Kui üliõpilasorganisatsioone 1940. aasta suvel suleti, siis elas tollane kaasvõitleja Okas Sakala konvendi lähedal ja organiseeris asjade üleandmist. Algul tassiti suur osa vallasvarast minema liikmete kodudesse, kuid ülevõtmiskomisjon nõudis mööbli tagasi. Hõbekarikad ja esinduslik värvivara jagati liikmete vahel peitmiseks laiali. Koos vilistlase Jüri Remmelgaga vaadati läbi konvendi ja vilistlaskogu arhiiv ning hävitati palju koosolekute protokolle ning kõik vilistlaste enda kirjutatud elulood, sest kardeti, et okupatsioonivõimud kasutavad neid korp! Sakala liikmete tagakiusamiseks.[6]
Heinold Okas nägi 1941. aastal pealt korp! Sakala konvendihoone põlengut.
Heinold Okas oli viimane korp! Sakala liige Eestis, kes oli organisatsiooni kuulunud ka enne 1940. aastat.
Poliitilised vaated muuda
Ajakirjale Kultuur ja Elu 2002. aastal antud intervjuus ütles Okas, et tema peres austati ja toetati vapse. Tema arvates oli president Konstantin Pätsi võim põhiseaduse vastane ehk kehtis diktatuur. Samuti oli ta veendunud, et Artur Sirgu surm oli PolPoli kätetöö. Ta omistas samasuguseid vaateid ka Jüri Uluotsale, kes oli 1930. aastail Rahvuskogu esimese koja ja I Riigivolikogu esimees ning peaminister.[1]
Külastades New Yorgist 100 km kaugusel ühte eesti maja, nägi ta seal seinal Johan Laidoneri pilti ja küsis, miks te seda peate, ta ju tegi Pätsiga koos riigipöörde. Nemad ei teadnud sellest aga midagi.[1]
Ameerika Ühendriikides elades aitas ta vapse uurinud ringkondi, teiste seas ka William Tomingat.
2010. aastal andis Heinold Okas uuesti välja raamatu "Artur Sirgu lugu".
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Jaanika Kressa. "Heinold Okas: Meie peres austati vabadussõjalasi!". Kultuur ja Elu 3/2010. Vaadatud 14. jaanuar 2014.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 TÜ Üliõpilased: Heinold Okas
- ↑ Tõotan ustavaks jääda... 2004, lk. 1609–1610
- ↑ Tõotan ustavaks jääda..., 2004, lk. 229–230.
- ↑ Tõotan ustavaks jääda..., 2004, lk. 1609.
- ↑ 6,0 6,1 "Korp! Sakala likvideerimine Tartus 1940. aastal". Korp! Sakala. Vaadatud 14. jaanuar 2014.