Ferenc Feketehalmy-Czeydner

Vitéz Ferenc Feketehalmy-Czeydner (sünninimi Ferenc Zeidner; 22. november 1890 Piski – 5. november 1946 Žabalj) oli ungari-saksa päritolu ohvitser Austria-Ungari Keiserlik-Kuninglikus Armees, Kuninglikus Ungari Armees ja Waffen-SS-is. Oma karjääri lõpus oli ta kindralkolonel, SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS-i kindral.

Ferenc Feketehalmy-Czeydner
Sünniaeg	22. november 1890 Piski, Ungari Kuningriik, Austria-Ungari Keisririik (nüüd Rumeenia)
Surmaaeg	5. november 1946 Žabalj, Vojvodina, Jugoslaavia (nüüd Serbia)
Teenistus	Austria-Ungari k.-.k. Armee Kuninglik Ungari Armee Waffen-SS
Auaste	Vezérezredes (kindralkolonel) Waffen-Obergruppenführer der SS ja Waffen-SS kindral
Juhtinud	17. (Ungari) SS-Armeekorpus
Sõjad/lahingud	Esimene Maailmasõda Teine Maailmasõda
Autasud	Vitézi Rend

Elu Austria-Ungaris

Sündis poepidaja Gustav Zeidneri peres. Tema sünnipärane nimi oli Ferenc Zeidner, kuid sõdadevahelisel perioodil ungaristas ta oma saksa perekonnanime Feketehalmy-Czeydneriks. Tema isikunime kohalik vorm on vitéz Feketehalmy-Czeydner Ferenc. Pere pärines Zeideni (ung. Feketehalom, rum. Coldlea) kogukonnast Siebenbürgeni (Transilvaania) alalt (sellest ka perekonnanimi).

1904. aastal alustas ta sõjaväekarjääri. Õppis algselt Suurtükiväe kadettkoolis Traiskirchenis (1904–1907) ning seejärel Tehnilises Sõjaväeakadeemias Möldingis Viini lähedal (1907–1910). Õpingud lõpetas leitnandi auastmes.

18. august 1910 – 1913 teenis Keiserlik-Kuninglikus Välihaubitsate Rügemendis nr 12 Nagyszebenis (rum. Sibiu). Sealt viidi ta 1913. aastal üle Kuningliku Ungari Armee (Honvéd) raskekahurväe rügementi nr 8 Lugosis.

1915 määrati ta Kuninglikku Ungari Kindralstaapi, kus teenis II armeekorpuse juhatuses kuni Esimese maailmasõja lõpuni novembris 1918. Sõja lõpetas ta kapteni auastmes.

Pärast Esimest maailmasõda

Pärast sõda asus Feketehalmy-Czeydner tööle äsjaloodud Kuninglikus Ungari Armees (Honvéd), kus ta oli 1921–1925 staabiohvitser 7. segabrigaadis Miskolcis. Sellesse perioodi kuuluvad ka õpingud Prantsusmaal Sorbonne’is (jaanuar 1924 – mai 1925).

1925 edutati ta majoriks ja määrati taktikainstruktoriks Ludovika Sõjaväeakadeemias Budapestis (1925–1927). Seejärel oli ta 1927–1929 Koolitusbüroo juhataja asetäitja Kaitseministeeriumis (ung. Honvédelmi Minisztérium). 1929–1933 oli staabiohvitser Kindralstaabis. 1933–1935 Lennutranspordi Ameti staabiülem ja seejärel Lennundusameti juhataja asetäitja (aprillini 1938). Aprillist 1938 kuni 1939 Kaitseministeeriumi lennuväeosakonna juhataja. 23. jaanuar 1939 – märts 1940 juhtis 6. jalaväebrigaadi Komáromis (sks. Komorn). Sel ajal ülendati ta kindralmajoriks.

Märts 1940 – august 1941 oli Ungari 1. armee staabiülem. Seejärel Szegedis paikneva 5. armeekorpuse juhataja (1.08.1941– 20.08.1942). Novembris 1941 sai Feketehalmy-Czeydner kindralleitnandi auastme. 21. detsembril 1941 hospitaliseeriti ta vähiga armee sanatooriumi Mátraházas.

Novi Sadi massimõrv

Jaanuaris 1942 osalesid tema alluvuses olevad väed rünnakus 1941. aasta aprillist Ungari poolt okupeeritud olnud Lõuna-Bačkas. Karistusaktsiooni põhjuseks toodi mitme ungari sandarmi ja sõduri tapmine ning Jugoslaavia partisanide sabotaaž. Žabalj (ung. Zablya) külas, mille läheduses partisane oli täheldatud, tapeti Feketehalmy-Czeydner käsul kogu elanikkond. 19. jaanuaril 1942 teatas ta oma alluvale kindralmajor József Grassy’le, et ei ole tulemusega rahul ning käskis operatsiooni jätkata. Rünnakud kestsid Šajkaška’s (ung. Sajkásvidék) 4.–19. jaanuaril, siis Novi Sad’is (ung. Újvidék) 21.–23. jaanuaril ja Bečej’s (ung. Óbecse) 25.–29. jaanuaril. Kokku tapeti kuni 31. jaanuarini 1942 ligi 3000 inimest.

Massimõrv Novi Sad’is tekitas tõsiseid proteste Ungaris. Protestijad koondusid saksavastase, opositsioonis oleva Sõltumatu väikemaaomanike, maatööliste ja kodanike partei esimehe, parlamendiliikme Endre Bajcsy-Zsilinszky taha. Feketehalmy-Czeydner oli sunnitud 10. (või 20.) augustil 1942 tagasiulatuvalt (alates 21.12.1941) erru minema ning jäi karistamata. 1943. aasta märtsist pühendus ta lennukitehase Mátyásföld juhtimisele.

Alles septembris 1943, mil Ungari pidas läbirääkimisi separaatrahu üle, võeti ette kohtuasi vastutavate ohvitseride vastu. Ungari regent admiral Miklós Horthy käskis alustada massimõrvade uurimist.14. detsembril 1943 alustati kohtuprotsessi 12 armee- ja 3 sandarmeeriaohvitseri vastu. Feketehalmy-Czeydner mõisteti 15 aastaks vangi, veel seitse kaassüüdistatut said üle kümneaastase karistuse.

Waffen-SS

15. jaanuaril 1944 lendas Feketehalmy-Czeydner koos József Grassy ja kahe teise süüdimõistetuga Viini, kus nad palusid poliitilist asüüli. Ungari valitsuse palvet nende tagasisaatmiseks Adolf Hitlerile ei tulnud. 16.01.1944 -28.02.1944 oli SD kaitse all. 1.03.1944 astus Waffen-SS-i kui Waffen-Gruppenführer der SS ja Waffen-SS kindralleitnant.

15.03.1944 võeti Budapestis temalt in absentia kõik autasud ja auastmed ning mõisteti tagaselja surma.

19.03.1944 okupeeris Saksamaa operatsioonis Margarethe Ungari. Ungari regent Miklós Horthy hakkas otsima võimalusi alistuda Nõukogude vägedele. Samal ajal oli Feketehalmy-Czeydner hospitaliseeritud SS-laatsaretis Wien XIII/110 ja seejärel haiglas Semmeringis (23.03.1944–26.05.1944). 1.07.1944–9.08.1944 viibis ta Normandia rindel olles nominaalselt 2. SS-Tankikorpuse juhataja SS-obergruppenführer ja Waffen-SS kindrali Wilhelm Bittrichi asetäitja. 9.08.1944–15.10.1944 reservis (Führerreserve/SS-Führungshauptamt).

Pärast Hitleri-sõbraliku Nooleristlaste partei riigipööret Ferenc Szálasi juhtimisel naasis Feketehalmy-Czeydner 15. oktoobril 1944 Ungarisse. 17.10.1944–17.03.1945 oli ta sõjaministri asetäitja, Ungari Kuningliku Sõjaväe Ülemjuhataja asetäitja, Sõjaväe Kindralstaabi ülema kindralkolonel Károly Beregfy asetäitja (Budapestis ja hiljem Köszegis).

Samal ajal tekkis Reichsführer-SS Heinrich Himmleril idee luua ungari üksused Waffen-SS-is. Selle tulemusena hakkasid sakslased moodustama 17. (Ungari) SS-Armeekorpuse koosseisus 25. SS-Grenaderidiviisi "Hunyadi" (Ungari nr 1) ja 26. SS-Grenaderidiviisi "Hungaria" (Ungari nr 2). Kavas oli moodustada neli diviisi.

30.10.1944 kutsuti ta taas tegevteenistusse kindralkoloneli auastmes (vezérezredes). Waffen-SS-is arvati ta 1.11.1944 SS-Obergruppenführeri ja Waffen-SS-i kindralina erru. Feketehalmy-Czeydner maksis kätte Bajcsy-Zsilinszkyle ja teistele, kes olid kohtuprotsessis tema vastu olid tunnistanud. Bajcsy-Zsilinszky vangistati novembris 1944 ja poodi 23.12.1944 vanglas üles.

Jaanuaris 1945 diagnoositi Feketehalmy-Czeydneril kõrivähk ning teda opereeriti (häälepaelte eemaldamine). Jaanuarist märtsini 1945 juhtis ta 17. (Ungari) SS-Armeekorpust, mille moodustamine jäi pooleli. 15.03.1945 eemaldati ta tegevteenistusest.

10.05.1945 andis ta end Weißenbach am Attersees (Ülem-Austria) Ameerika vägedele vangi. Ta lasti perekonna hoolde vabaks, kuid vangistati uuesti 14.07.1945 OSS (Office of Strategic Services) agentide poolt kui "peamine sõjasüüdlane" ja saadeti Budapesti. Siin oli ta novembrist 1945 – jaanuarini 1946 vangis. Ungari Vabariigi võimud mõistsid ta surma ja andsid seejärel 31. jaanuaril 1946 koos nelja teise ungari sõjaväelasega Jugoslaavia Föderatiivsele Rahvavabariigile välja. 31. oktoobril 1946 mõisteti tema üle Vojvodina Ülemkohtus Novi Sadis kohut sõjakuritegudes. Jaanuaris 1942 tema käsul Ungari vägede poolt toime pandud Novi Sadi massimõrva eest mõisteti ta 4. novembril 1946 surma ja poodi 5. novembril 1946 Žabalj’s.

Auastmed

• 1910 leitnant (tagasiulatuvalt 18.08.1910)
• 1914 ülemleitnant (föhadnagy)
• 1917 kapten (szazados)
• 1925 major (örnagy)
• 1929 kolonelleitnant (alezredes)
• 1934 kolonel (ezredes)
• 1939 kindralmajor (vezérörnagy)
• 1941 kindralleitnant (altabornagy)
• 1944 Waffen-Gruppenführer der SS ja Waffen-SS-i kindralleitnant
• 1944 kindralkolonel (vezérezredes, tagasiulatuvalt 1.01.1944)
• 1944 Waffen-Obergruppenführer ja Waffen-SS-i kindral (erus)

Autasud

• Itaalia Krooni orden (Ordine di Corona d'Italia) komandör
• Poola Taassünni orden (Orden Odrodzenia Polski) komandör
• Saksa Kotkaorden (Deutscher Adlerorden) I järk mõõkadeta
• Raudrist 1939 II klass (1944, Normandia)
• Saksa Rahva eest hoolitsemise aumärk (Ehrenzeichnen für deutsche Volkspflege) I järk
• Vitézi orden

Film

1942. aasta veresauna sündmusi kajastati 1966. aasta András Kovácsi filmis "Külm päev" (ungarikeelne pealkiri "Hideg napok") Tibor Cseresi romaani järgi.

Kirjandus

• Christian Gerlach, Götz Aly: Das letzte Kapitel. Realpolitik, Ideologie und der Mord an den ungarischen Juden 1944/1945, Deutsche Verlags-Anstalt, Stuttgart 2002. ISBN 978-3-421-05505-7.
• Zinner Tibor–Róna Péter: Szálasiék bilincsben, Lapkiadó Vállalat, 1986, ISBN 963-272-008-3

Veebilingid

• Olokaustos Pilt ja elulugu (it.k.)
• The Generals of WWII Pilt ja elulugu (ingl.k.)
• Holokausztmagyarorszagon Pilt ja jutt (ung.k.)
• Axis History Forum Elulugu (ingl.k.)
• Axis History Forum 2 pilti (ingl.k.)