Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Evald Saag sündis Ede-Liguri talus Rõuge kihelkonnas Võrumaal. Ta õppis Krabi algkoolis ning astus pärast Võru Haridusseltsi gümnaasiumi lõpetamist Tondi sõjakooli. Pärast selle lõpetamist jätkas ta 1935. aastal õpinguid Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas, mille ta lõpetas 1940. aastal magister theologiae kraadiga Vana Testamendi ja semi filoloogia alal. Valminud doktoritöö hävis 1944. aastal Tallinna pommitamisel tules.

14. detsembril 1941 ordineeris piiskop Johan Kõpp Evald Saagi Tallinna toomkirikus vikaarõpetajaks.

Ta nimetati 1956. aastal Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajana EELK Lauluraamatukomisjoni koosseisu.

Evald Saag oli üks Usuteaduse Instituudi asutajaid, kus ta töötas dekaanina ning Vana Testamendi õppetooli juhatajana. 1980. aastal sai ta Usuteaduse Instituudi audoktoriks. 1996. aastal andis EELK konsistoorium talle praosti aunimetuse, 1998. aastal sai ta esimese Rapla kihelkonna auhinna – Maarja Magdaleena pronksskulptuuri. 2001. aasta veebruaris autasustas president Lennart Meri teda Valgetähe III järgu teenetemärgiga. Iisraelis kasvab temale pühendatud puu.

Evald Saag on maetud Rapla kalmistule.

Evald Saagi teenitud kogudusedRedigeeri

Keelealased vaatedRedigeeri

Saag soovitas kasutada võõrsõnade asemel omasõnu või siis võimalikult algkeele lähedasi sõnu. Näiteks soovitas ta kasutada sõna "jünger" asemel sõna "õpilane" ning nimede "Egiptus" ja "Babülon" asemel nimekujusid "Kopti" ja "Paabel". Nime "Sumer" asemel soovitas ta nimekuju "Sinear" ning sõna "tsikuraat" asemel sõna "zikkur".

Samuti soovitas ta eesti keeles kasutada lühivorme, näiteks sõna "šariaat" asemel sõna šaria, mis on ühtlasi ka algselähedane.[viide?]

Teoloogilised vaatedRedigeeri

Jeesuse kohta kasutatava lunastaja (luna-tasu) asemel pidas õigemaks eelistada "päästjat".

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli Jaan Saag ja ema Anna Saag (sündinud Perakond). 4. juulil 1942 abiellus ta Uku Masingu õe Agnes Masinguga. Pärast abikaasa surma (1981. aastal) abiellus ta 1983. aastal Emilie Karjusega.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Kersti Uibo tegi temast 1994. aastal filmi "Evaldimaa".

TeoseidRedigeeri

  • Madude osa soome-ugri usundeis (magistritöö Tartu Ülikoolis, Tartu, 1938)

VälislingidRedigeeri