Georges Simenon

Georges Simenon (13. veebruar 1903 Liège – 4. september 1989 Lausanne) oli Belgia kirjanik.

Georges Simenon
Sünninimi	Georges Joseph Christian Simenon
Sünniaeg	13. veebruar 1903 Liège, Belgia
Surmaaeg	4. september 1989 (86-aastaselt) Lausanne, Šveits
Kirjandusžanrid	kriminaalromaan

Ta kirjutas ligi 200 romaani ja lühijuttu. Tuntuim tema loodud tegelaskuju politseikomissar Jules Maigret.

Elukäik

Kirjanik sündis Désiré Simenoni ja tema naise Henriette (sündinud Brüll) esimese pojana. Kuna Georgesi sünnipäev 13. veebruar langes reedesele päevale, registreeriti sünnipäevaks tema ebauskliku tädi soovitusel 12. veebruar.

16-aastaselt jättis noormees kooli pooleli ning töötas Lièges pagarina ja raamatukaupmehena.

Esimesed kirjatööd avaldati kohalikus ajalehes Gazette de Liège. Eriti tähtsate artiklite kirjutamist talle ei usaldatud, aga töö ajalehes võimaldas tal heita pilgu elu varjupoolele: poliitikasse, baaridesse ja odavatesse võõrastemajadesse. Kriminoloog Edmond Locardi loengutest õppis ta politsei töövõtteid kuritegude lahendamisel. Ühtlasi õppis ta kiiresti kirjutama: ta avaldas varjunime G. Sim all üle 150 artikli.

Tema esimene romaan "Au Pont des Arches" valmis 1919. aasta juunis ja avaldati 1921. aastal varjunime G. Sim all.

1922 kolis Georges Simenon pärast oma isa surma Pariisi. Kuigi ta ei naasnud enam Belgiasse elama, jäi ta surmani Belgia kodanikuks.

Ta elas Prantsusmaal Teise maailmasõja lõpuni. Ta tutvus seal Régine Renchoniga, kellega abiellus 1923. 1929 valmis paatmaja Ostrogoth, kus Simenon elas koos abikaasa, majapidaja ja koeraga. 1939. aastal sündis poeg Marc.

Kirjanduslik läbilöök saabus esimese komissar Maigret romaaniga "Peeter Lätlane" (1931).

Pärast Teist maailmasõda korraldati uurimine, kas Simenon oli kollaborant. Seevastu sakslased olid sõja ajal uurinud, kas Simenon on juut – nähtavasti tundus tema perekonnanimi sarnane juudi nimega Simon. Prantslastele tundus kahtlane asjaolu, et Simenon oli sõlminud Saksamaa filmistuudiotega lepingud oma teoste ekraniseerimiseks ja 1950. aastal mõisteti talle 5 aasta pikkune avaldamiskeeld, mille praktiline mõju jäi aga väikeseks.

Simenon kolis Põhja-Ameerikasse. Ta elas ja töötas Kanadas, Ameerika Ühendriikides (Arizonas ja Connecticutis) ning Šveitsis, kus ka suri 86-aastaselt. Régine ei kohanenud USA-s, ta ei saanud inglise keelt selgeks nii kiiresti kui Georges ja poeg Marc. 1949 nende abielu lahutati.

Simenon abiellus 1950 Renos oma sekretäri Denyse Ouimetiga ning sellest abielust sündis kolm last: Johnny (1949), Marie-Jo (1953) ja Pierre (1959). 1964 kolisid Simenon ja Ouimet lahku. 1978. aastal tappis tütar Marie-Jo enda ära.

Simenon oli viljakas kirjanik. Ta suutis kirjutada päevas 60–80 lehekülge. Ta kirjutas kokku ligi 200 romaani, üle 150 jutu, mitu autobiograafilist teost ja arvukalt artikleid. Pulp-romaane kirjutas ta rohkem kui kahe tosina varjunime all. Tema teoseid on müüdud umbes 550 miljonit eksemplari.

Tema kõige tuntumad teosed on komissar Maigret'st. Kokku valmis Maigret'st 75 romaani ja 28 lühijuttu, neist esimene, "Peeter Lätlane", avaldati 1931, ja viimane, "Maigret ja härra Charles", 1972.

Teosed eesti keeles

Komissar Maigret

• "Peeter Lätlane" – Pietr-le-Letton, 1931; eesti keeles Tänapäev 2003
• "Öö teeristil" – La Nuit du carrefour, 1931; eesti keeles Tänapäev 2004
• "Kollane koer" – Le Chien jaune, 1931; eesti keeles Tänapäev 2005
• "Saint-Pholieni kiriku poodu" – Le Pendu de Saint Pholien, 1931; eesti keeles Eesti Raamat 1976 sarjas "Mirabilia"
• "Leskemand Couderc" – La Veuve Couderc, 1942; eesti keeles Eesti Raamat 1976 sarjas "Mirabilia"
• "Cecile on surnud" – Cécile est morte, 1942; eesti keeles Eesti Raamat 1998 sarjas "Mirabilia"
• ""Majestici" keldrid" – Les Caves du Majestic, 1942; eesti keeles Eesti Raamat 1998 sarjas "Mirabilia"
• "Maigret' puhkus" – Les Vacances de Maigret, 1948; eesti keeles Tänapäev 2005

Maja, kus Georges Simenon sündis

• "Minu sõber Maigret" – Mon ami Maigret, 1949; eesti keeles Kuldsulg 2008
• "Maigret ja peata laip" – Maigret et le corps sans tête, 1955; eesti keeles Kupar 1992 sarjas "Kupra kriminaalromaan" nr. 2
• "Maigret kohtus" – Maigret aux assises, 1960; eesti keeles Tänapäev 2003
• "Maigret ja laisk varas" – Maigret et le Voleur paresseux, 1961; eesti keeles Kuldsulg 1995 sarjas "Meisterdetektiivid"
• "Maigret'l läheb silme ees mustaks" – La Colère de Maigret, 1963; eesti keeles Kuldsulg 1995 sarjas "Meisterdetektiivid"
• "Maigret ja Nahouri mõrvalugu" – Maigret et l'Affaire Nahour, 1966; eesti keeles Kuldsulg 1995 sarjas "Meisterdetektiivid"
• "Maigret ja härra Charles" – Maigret et Monsieur Charles, 1972; eesti keeles Tänapäev 2004

Kogumikud

• "Maigret' piip"; eesti keeles Eesti Raamat 1970 ja 1973
• "Maigret vihastab"; eesti keeles Eesti Raamat 1980

Muid teosed

• "Kiri emale" – Lettre à ma mère, 1974; eesti keeles kirjastus Perioodika 1989 sarjas "Loomingu Raamatukogu" 51.
• "Novembrikuus Concarneau's" – Le Chien jaune, 1931; eesti keeles kirjastus Hara 1991
• "Vennad Ricod" – Les Frères Rico, 1957; eesti keeles kirjastus Hara 1991
• "Uustulnuk" – Le Voyageur de la Toussaint, 1941; eesti keeles raadiojärjejutt 2002, luges Veikko Täär
• "Peaminister" – Le Président, 1957; eesti keeles kirjastus Kuldsulg 2009

Tunnustus

• 1966 – Grand Master Award – elutööpreemia (Edgar Allan Poe auhind)
• 1971 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks
• 1974 – Grand Master – elutööpreemia (Rootsi kriminaalkirjanduse auhind)

Välislingid

• Georges-Simenon-Gesellschaft
• Tout Simenon Accueil
• Georges Simenon 1903–1989. DekkariNetti
• Le Centre d'études Georges Simenon et le Fonds Simenon de l'Université de Liège