Endel Risthein
Endel Risthein (aastani 1936 Endel Grenzstein; sündinud 31. juulil 1926 Koluvere vallas Läänemaal) on eesti elektrotehnikateadlane.
Haridus
muudaLõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1944. aastal ja Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna elektrijaamade, võrkude ja -süsteemide erialal 1950 cum laude. Moskva Energeetikainstituudi aspirant 1950–1954. Tehnikateaduste kandidaat 1954 (Moskva Energeetikainstituut, Поведение асихронных короткозамкнутых двигателей при кратковременных перерывах питания); dotsent 1962; professor 1991; tehnikadoktor 1993 (TTÜ Electricity supply of industrial plants).[1][2]
Risthein on täiendanud end Eesti NSV Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse organisatsioonis Energiamüük 1971; Moskva Energeetikainstituudi kateedrijuhatajate kvalifikatsiooni tõstmise kursustel 1974 ja 1978; Tampere Tehnikaülikoolis 1976–1977; Eesti NSV Kohtuekspertiisi TU Laboratooriumis 1983; firmas Brüel ja Kjaer (Tampere) 1985–1986; Eesti-Soome ühisettevõttes PI-EST 1989.[2][1]
Töökäik
muudaEesti Seemnevilja Ühisuse Nõmmiku seemnekasvatus Tartu lähedal, raamatupidaja kt (1944); Riikliku kirjastuskeskuse müügikeskuse laotööline 1944; Tallinna Masinatehase konstruktor 1949–1950. TPI/TTÜ: elektrotehnika aluste kateedri vanemlaborant 1950, assistent 1954, dotsent 1954–1955, vanemõpetaja 1955; elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide kateedri vanemõpetaja 1955–1956; tööstusettevõtete elektrifitseerimise kateedri dotsent 1956–1966; elektriajamite kateedri dotsent 1966–1978, juhataja 1970–1975, vanemteadur 1978–1980, dotsent 1980–1988, professor 1988–1992; elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi elektrivarustuse ja -valgustuse erakorraline professor 1992, erakorraline vanemteadur 2005–2011, emeriitprofessor 1997-… Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi büroo (varem Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium) mittekoosseisuline elektrotehnikaekspert 1968–1995; Eesti Entsüklopeediakirjastuse märksõnatoimetuse juhataja 1991–1998. EETEL-Ekspert OÜ, ajakirja Elektriala peatoimetaja 1999–2006; külalislektor Saksa DVs 1973; Helsingi ja Tampere Tehnikakõrgkoolis 1985; elektervalgustuse külalisprofessor Kempteni Rakenduskõrgkoolis Saksamaal 1992. [3] [2]
Teadustöö põhisuunad
muudaAsünkroonmootorite elektromagnetilised siirdenähtused 1953–1991; magnetohüdrodünaamilised sulametalli käitlemise seadmed (pumbad, dosaatorid, keerutid) 1954–1985; elektrivarustustehnika arvutusmeetodid 1953–1997 (enamik tulemusi on lühidalt esitatud NSV Liidu kõrgkooliõpikus "Tööstusseadmete elektrivarustus" 1991); elektervalgustuse (nägemisdiskomfordi) arvutusmeetodid alates 1975; elektrivarustuse, elektriohutuse ja elektervalgustuse oskussõnavara väljatöötamine ja ühtlustamine alates 1962 ("Valgustehnika sõnastik: eesti-inglise-saksa-vene" (1982), 4 eesti oskussõnavara standardit (elektriohutuse, elektripaigaldiste, elektrimasinate ja elektriaparaatide oskussõnavara)); Elektroenergeetika, elektrotehnika ja elektervalgustuse ajaloo uurimine alates 1965. Eesti elektriohutuse, elektripaigaldiste, elektrimasinate, elektriaparaatide, elektrotehnika suuruste ja elektervalgustuse rahvusvaheliste standardite ettevalmistamine väljaandmiseks eesti keeles (valik, tõlkimine, koostamine, toimetamine, läbivaatamine jm) alates aastast 1992 (kokku üle 100 standardi); Eesti ühe originaalstandardi koostamine. Eesti nõukogude entsüklopeedia (1968–1976) 104 artiklit; Eesti entsüklopeedia (1985–2007) 417 artiklit. [2] [3]
Teaduskorralduslik tegevus
muudaTTÜ elektriajamite eriala vilistlaskogu esimees 1965–2015; Eesti Valgustehnika Seltsi loomise algatamine, juhatuse liige 1970–1999 ja aseesimees 1970–1996; Eesti elektrotehnikakomitee ning rahvusvahelise elektrotehnikakomisjoni (International Electro technical Cimmission, IEC) Eesti rahvusliku komitee loomise algatusrühm 1992–1994; Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi loomise algatamine, juhatuse esimees 1995–2015; Eesti Standardikeskuse tehnilise komitee 17 (madalpinge) esimees alates 2002; Šveitsi Elektrotehnikaühingu liige; loonud koostöösidemed Budapesti, Chemnitzi, Dresdeni, Helsingi ja Tampere Tehnikaülikoolidega. [2] [3]
Tunnustus
muuda- 1967 – Nõukogude Eesti preemia (elektromagnetiliste sulametalli liikumapaneku seadmete väljatöötamise eest, Aleksander Voldek, Hans Jänes Hugo Tiismus, Endel Risthein);
- 1970 – Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks;
- 1970 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse aukiri ja rinnamärk;
- 1976 – Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi aukiri;
- 1985 – Soome Valgustehnika Seltsi (Suomen Valoteknillinen Seura) auhind (riigieelarvelised uurimused);
- 1986 – NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse (BДHX) pronksmedal;
- 2002 – Valgetähe IV klassi teenetemärk (elektrotehnikateadlane, TTÜ emeriitprofessor);
- 2006 – Tallinna Tehnikaülikooli suur teenetemedal Mente et Manu (nr 32). [4] [3] [2]
Isiklikku
muudaEndel Risthein on kunstiteadlase Helena Ristheina isa ja poliitik Tanel Kiige vanaisa.[2]
Teoseid
muuda- Elektriku käsiraamat (Elmar Kändler, Heino Lind, Endel Risthein) Tallinn: Eesti Raamat, 1965;
- Valgustehnika sõnastik : eesti-inglise-saksa-vene. Tallinn: Valgus, 1982;
- Электроснабжение промышленных предприятий (Анатолий Федоров, Эндель Ристхейн). Москва: Энергия, 1981;
- Электроснабжение промышленных установок. Москва: Энергоатомиздат, 1991;
- Madalpingepaigaldiste liigpingekaitse. Tallinn: Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts, 2002;
- Sissejuhatus energiatehnikasse. Tallinn: Elektriajam, 2007;
- Elektriohutus madalpingepaigaldistes. Tallinn: EETEL-Ekspert, 2012;
- Energiatehnika ja maailm. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2013. [3]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, [2013], lk. 1200
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 362–363
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Endel Risthein: lapsepõlvest tänaseni: artiklid, bibliograafia. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2016, 202 lk.
- ↑ | Endel Risthein – Valgetähe IV klassi teenetemärk