Ava peamenüü

HaridusRedigeeri

Õppis Salme Algkoolis 19311938, lõpetas Suhhumi Industriaaltehnikumi elektrotehnika erialal 1943 (cum laude), TPI mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal 1952; Leningradi Elektrotehnika Instituudi aspirant 19531956. Täiendas end Moskva Energeetika Instituudis ja mujal.[1],[2]

Teaduskraad ja kutseRedigeeri

Tehnikakandidaat 1956; dotsent 1958; tehnikadoktor 1978 (Leningradi Elektrotehnika Instituut, "Автоматизированный линейный магнитогидродинамический (МГД) электропривод: (Теория, разработка и внедрение"); professor 1979.[1]

TeenistusRedigeeri

Hugo Tiismus mobiliseeriti Punaarmeesse 1943, Eesti Laskurkorpuses 1943–1945; töötas Abhaasias hüdroelektrijaama ehitusel 1945–1947. Tallinna Polütehnilises Instituudis ehitusmehaanika kateedri vanemlaborant 1952; tööstusettevõtete elektrifitseerimise kateedri vanemõpetaja 1956–1958, dotsent 1958–1966, juhataja 1961–1966; elektriajamite kateedri dotsent 1966–1978, juhataja 1966–1971 ja 19801989, professor 1978–1992; õppeprorektor 1970–1978; elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi elektriajamite ja elektrivarustuse õppetooli emeriitprofessor 1992–2007.[1][2]

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Elektrimasinad; automatiseeritud magnetohüdrodünaamiliste (MHD) masinate uurimissuuna arendaja; MHD-masinate kasutamine robotitehnikas.[2] Avaldas üle 120 publikatsiooni, sh raamatuid ja õpikuid (koos Ustus Aguriga Elektrajamid (1963), artikleid kõrgharidusest; 11 autoritunnistust. Juhendanud 8 väitekirja.[1],[3]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevusRedigeeri

Hugo Tiismus oli elektriajamite õppesuuna üks algatajaid; NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi tehnikaalase teaduslik-metoodilise nõukogu liige; eriala "Elektriajamid ja tootmisseadmete automatiseerimine" metoodikakomisjoni liige; TTÜ elektriajamite ja tehnoloogiliste protsesside automatiseeritud juhtimissüsteemide tööstusharulaboratooriumi (aastast 1990 elektriajamite laboratooriumi) teaduslik juhendaja 1980–1992. Juhtis elektriajamitehnika-alase uurimistöö saavutuste juurutamist NSV Liidu masinatehastes, värvilise metallurgia ettevõtetes. Arendas koostööd lennukimootorite ehitajatega, samuti sõlmis koostöösidemeid välismaa kõrgkoolide ja teadlastega. Tallinna Teadlaste Maja nõukogu liige.[1]

TunnustusedRedigeeri

Nõukogude Eesti preemia 1967 sulametalli elektromagnetiliste liikumapanekuseadmete väljatöötamise ja juurutamise eest (koos Aleksander Voldeku, Hans Jänese ja Endel Ristheinaga); NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi rinnamärk 1977; Eesti NSV teeneline teadlane 1980.[1]

IsiklikkuRedigeeri

Hugo Tiismus oli Mall Hellami isa.[1][3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk 448-449
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. [Tallinn], 2013, lk 757
  3. 3,0 3,1 Hugo Tiismus : 10.04.1924-07.01.2007 : meenutused, fotod, bibliograafia. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2014. 68 lk

VälislingidRedigeeri