Vikipeedia

Elmar Arula

Elmar Arula (kuni 25. märtsini 1935 Elmar Altermann; 11. märts 1917 Mariküla, Paasvere vald, Simuna kihelkond, Virumaa – 21. jaanuar 2000 Rakvere) oli eesti agronoom, Eesti NSV teeneline agronoom (1964).

Rakvere rajooni Vinni näidissovhoostehnikumi peaagronoom, Eesti NSV teeneline agronoom Elmar Arula (1975)

Elmar Arula oli üks Eesti NSV juhtivaid agronoome. Ta oli Rakvere rajooni Vinni näidissovhoostehnikumi peaagronoom aastatel 1956–1981. Oma eeskujuliku suhtumise eest töösse ja inimlikult tähelepaneliku suhtumise eest kolleegidesse, pälvis ta oma kaastöötajatelt "Leivaisa" austava nimetuse.

Elulugu muuda

Elmar Arula sündis 11. märtsil 1917 Virumaal Simuna kihelkonnas Paasvere vallas Venevere lähedal Marikülas Tõnupere talus, talupidaja-mõisarentniku perekonnas.

Eesti Vabariigis muuda

 
Jäneda mõisa härrastemaja, kus tegutsevas Jäneda Põllunduskeskkoolis omandas aastatel 1936–1939 agronoomi eriala ka Elmar Arula

Alghariduse omandas Venevere 6-klassilises algkoolis, mille lõpetas 1930. aastal. Õppis seejärel 1930–1932 Virumaa Täienduskoolis Rakveres. Ja 1936–1939 Jäneda Põllunduskeskkoolis (nelja aastane programm kolme aastaga, ilma suvevaheaegadeta), kus omandas agronoomi eriala.

1939. aasta maist oktoobrini viibis õppetöö raames pooleaastasel põllumajanduspraktikal Rootsi Kuningriigis. Peale Rootsist naasmist elas vanemate kodutalus Marikülas.

Teise maailmasõja aegses okupeeritud Eestis muuda

Pöördeline 1940. aasta möödus juhuslikel metsatöödel Venevere metskonnas. 1941. aasta jaanuarist alates oli ta Rakveres Viru Tarbijate Kooperatiivi abimajandi juhataja.

Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemisele järgnenud üldmobilisatsioonist Punaarmeesse 20. juulil 1941 õnnestus tal tänu oma töökohale pääseda.

Ja kui 1941. aasta suvesõja käigus Eestisse jõudnud Saksa väed vabastasid augustis 1941 Rakvere ja ülejäänud Virumaa, siis pani ta ennast vabatahtlikuna kirja Rakveres formeeritavasse 184. Eesti julgestusgruppi, kuid rongi väljumisele eelnenud õhtul otsustas veel Rakverest korra jalgrattaga kodus Marikülas ära käia, ning hommikul tagasi Rakverre jõudes oli rong väeosaga juba läinud.

Töötas Saksa okupatsiooni ajal alates 1942. aasta veebruarist Virumaa Põllumajandusameti Lüganuse agrojaoskonna noorem agronoomina. Ning 1943. aasta juulist Rakveres, Virumaa Põllumajandusameti agronoomi ametikohal.

Samal ajal käis aga jätkuvalt Teine maailmasõda. Ja kuna rinne oli 1944. aasta alguseks juba Eesti piirini jõudnud, siis kuulutasid sakslased 30. jaanuaril 1944 Eestis välja sunniviisilise üldmobilisatsiooni.

Mobiliseeriti märtsis 1944 Saksa sõjaväkke – 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi järelveo kompaniisse – ning saadeti sellega 1944. aasta augusti alguses Sinimägede poole teele. Jõudis olla lühikest aega Utria all ja taganes siis koos väeosaga Jõhvist Avinurme peale, kus varjas end mõnda aega kodu lähedal metsas.

Nõukogude Eestis muuda

1944. aasta oktoobrist õnnestus tal tööd saada Kadrinas – Virumaa Täitevkomitee Põllumajandusosakonna Kadrina rajooni vanemagronoomina.

Kust septembris 1945 viidi ta üle Rakveresse – Virumaa Täitevkomitee Põllumajandusosakonna keskaparaati, kus töötas kuni 1949. aasta märtsiküüditamiseni algul vanemagronoomina ja hiljem peaagronoomi kohusetäitjana.

Siberis muuda

 
Siin, Tõva piiri ääres – Krasnojarski krai kõige lõunapoolsemas (Ussinski) rajoonis – elas Elmar Arula Siberis asumisel olles aastatel 1949–1956

Saadeti 25. märtsil 1949 Rakverest koos perega asumisele – NSV Liidu Krasnojarski krai Ussinski (alates 1956. aastast Jermakovski) rajooni, kus elas järgnevad seitse ja pool aastat vaheldumisi Leninski ja Talovka külas ja töötas kohalikus Vorošilovi-nimelises kolhoosis.

Aastatel 1949–1953 töötas ta lihttöölisena Vorošilovi-nimelise kolhoosi traktori-põllumajandusbrigaadis. Edasi töötas 1953. aasta detsembrist kuni 1956. aasta oktoobrini sama kolhoosi hõberebaste farmi juhatajana.

Vabanes Eesti NSV Ülemkohtu otsusega 27. septembril 1956 ja jõudis koos perega asumiselt tagasi Eestisse 1956. aasta novembris.

Vinnis muuda

 
Elmar Arula Vinnis pereliikmete keskel koduses miljöös (u 1967)
 
Elmar Arula 1997. aastal Vinnis, oma kodus

Asus 1956. aasta detsembrist peaagronoomina tööle Rakvere rajooni Vinni sovhoosi (alates 1961. aastast Vinni näidiskatsesovhoos ja alates 1964. aastast Vinni näidissovhoostehnikum).

Töötas aastatel 1956–1990 Vinni näidissovhoostehnikumis, millest 1956–1981 peaagronoomina ja 1981–1990 põllumajandusbrigadiri ja rohumaade agronoomina.

Pälvis oma kolleegidelt ja kaastöötajatelt Vinni näidissovhoostehnikumis lugupidamise ja tunnustuse märgiks "Leivaisa" austava nimetuse.

Haridus muuda

  • 1925–1930 Venevere 6-klassiline algkool
  • 1930–1932 Virumaa Täienduskool Rakveres
  • 1936–1939 Jäneda Põllunduskeskkool, agronoomi eriala

Tunnustus muuda

 
Rakvere rajooni Vinni näidissovhoostehnikumi peaagronoom, Eesti NSV teeneline agronoom Elmar Arula ajakirja Sotsialistlik Põllumajandus esikaanel (aprill 1975)
 
Märk: Vabariigi suurte saakide meister

Kirjandus muuda

  • "Eesti põllumajanduse edendajaid. Biograafiline leksikon", Tallinn, 2008.
  • "Jäneda Põllutöökeskkool 1918–2000. I, Õpilaste ja õpetajate mälestusi, ajakirjanduses ilmunud artikleid Eesti esimesest põllumeeste keskkoolist" (koostanud Georgi Särekanno), Jäneda Muuseum, 2004.
  • Ülo Niisuke, "Ajad ja inimesed", Rakvere, 2017.

Välislingid muuda

Raadiosaated muuda

Videod muuda

Pildid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elmar_Arula&oldid=6586471"