Uku Suviste
Uku Suviste (sündinud 6. juunil 1982 Võrus) on eesti laulja, pianist, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent.
Uku Suviste | |
---|---|
| |
Sünninimi | Uku Suviste |
Sündinud |
6. juuni 1982 Võru, Eesti |
Stiilid | popmuusika, RnB, soul, funk |
Elukutse | laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent |
Pill | vokaal, klahvpillid, klaver, kitarr, basskitarr, trummid |
Tegev | alates 2008 |
Plaadifirma | puudub |
Veebileht | ukusuviste.com |
Ta esindab Eestit 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga "Lucky one".
HaridusteeRedigeeri
Uku Suviste õppis Tallinna 21. Keskkooli muusikakallakuga klassis. Ta on laulnud Tallinna Poistekooris ja Lydia Rahula juhatatavas kooli poistekooris; Lydia Rahula oli ta solfedžoõpetaja. Kui Suviste astus Tallinna Muusikakooli, lubati tal tänu heale solfedžo tundmisele ja heale muusikalisele kuulmisele käia solfedžotunnis koos kahe aasta võrra rohkem õppinutega.[viide?] Muusikakooli lõpetas ta klaveri erialal 1997. aastal.
Põhikooli ajal mängis Uku Suviste tennist ja keskkooli ajal käis kergejõustikus. Kui ta 2000. aastal lõpetas Tallinna 21. Keskkooli reaal-keelteklassi, sai ta kiituskirja muusikas ja kehalises kasvatuses.
Pärast keskkooli lõpetamist läbis Suviste 8-kuuse sõjaväeteenistuse Tallinna Üksik-Vahipataljonis.
2001. aastal astus ta Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse, mille lõpetas arvutisüsteemide administraatori erialal. Lisaks sellele õppis ta 2002. aastal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis pop-jazz-laulu.
Alates 2006. aastast täiendas ta end poolteist aastat laulu ja muusikaproduktsiooni erialal Berklee Muusikakolledžis USA-s. Tänu suurepärastele tulemustele kuulus ta kõikide semestrite vältel Dean's Listi ehk andekaimate õpilaste nimekirja.[viide?]
Muusikaline tegevusRedigeeri
2005. aastal sai Uku Suviste lauluvõistlusel „Kaks takti ette“ kolmanda koha, olles ka parim meeslaulja.
Seejärel töötas ta Elmar Liitmaa muusikastuudios Rockhouse muusikaprodutsendina.[1] Stuudios oli tal võimalik salvestada oma originaallugusid. 2005. aasta jõuludel andis ta loo autorina ja produtsendina välja oma esimese kauamängiva singli „It's Christmas Time“.
Mitmel aastal on Suviste oma loominguga võtnud osa Uno Naissoo nimelisest noorte heliloomingu konkursist. 2004. aastal pälvis tema originaallugu „Never Have To“ Uno Naissoo eripreemia. Aasta hiljem osales ta samal võistlusel kuuehäälse a cappella vokaalansambliseadega „Sõbrad“, mis sai teise koha. 2008. aastal tõi talle võistlusel võidu lugu "Refreshing".
2006. aastal oli Uku Suviste R&B-d ja 1980. aastate diskomuusikat viljeleva ansambli Lament teine vokaalsolist ja klahvpillimängija.
2006.–2007. aastal õppis Suviste Berklee Muusikakolledžis Bostonis. See andis talle võimaluse teha koostööd muusikutega nagu Jennifer Holliday, Jetro da Silva (kes on olnud näiteks Whitney Houstoni ja Brian McKnighti klahvpillimängija) ja paljude teistega.
Koostöös Birgit Õigemeelega (nüüd Sarrap) ilmus 2008. aasta novembris album „Ilus aeg“. Suviste peamine tegevus oli lugude arranžeerimine, lisaks olid albumil mitmed lood Birgiti ja Uku duetina.[2] Plaadil tegi kaasa ka ETV lastekoor Lii Leitmaa juhatusel. Albumit tutvustades anti mitu kontserti.
2010. aastal võttis Uku Suviste osa Jūrmalas peetud rahvusvahelisest lauluvõistlusest "Uus laine". Eestit esindanud Suviste tuli tihedas konkurentsis kolmandaks.[3]
2012. aastal lõi ta koostöös Eesti Kaitseväe ja UNICEFiga muusikavideo "Võitmatu" ("Invincible") pühendusega missioonidel sõjalises tegevuses osalenud Eesti kui ka välissõduritele ja nende peredele. Videos lisavad meie sõduritele motivatsiooni Eesti olümpiavõitja Gerd Kanter ja USA olümpiavõitja Justin Gatlin. Kaitseministeerium toetas rahaliselt muusikavideo valmimist.[4]
2014. aasta sügisel osales Uku Suviste eesti muusikasaates "Su nägu kõlab tuttavalt”, kus ta parodeeris selliseid artiste nagu Robbie Williams, Ray Charles, Beyoncé, Prince jne, tõestades oma vokaali mitmekülgsust ning pillimänguoskust klaveril, kitarril ja trummidel.
Lisaks kontsertidele, turneedele ja telesaadetele on Suviste üles astunud sellistes muusikalides nagu "Oliver Twist" ja "Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis "West Side Story".
2019. aasta Eesti Laulul osales ta lauluga "Pretty Little Liar", kus saavutas 2. koha.
2020. aasta Eesti Laulul osales ta lauluga "What Love Is", kus saavutas esikoha. Seega pidi Eestit esindama 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, mis jäi aga ära koroonaviiruse pandeemia tõttu.[5]
Ta on töötanud helirežissööri ja muusikaprodutsendina ning olnud mitme Eesti tuntud esitaja lugude produtsent. Lisaks laulmisele oskab Uku Suviste mängida mitut pilli. Ka on ta mänginud sarjas "Üheotsapilet" läbivat kõrvalosa.
Ta võitis 2021. aasta Eesti Laulu ja esindab Eestit 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga "Lucky one".
SaavutusedRedigeeri
- 2004 – Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss, Uno Naissoo eripreemia originaallooga „Never Have to“
- 2005 – Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss, teine koht kuuehäälse a cappella vokaalansambliseadega „Sõbrad“
- 2005 – noorte lauljate võistlus „Kaks takti ette“, kolmas koht ja parim meeslaulja
- 2008 – Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss, esikoht looga „Refreshing“
- 2010 – Venemaa suurim lauluvõistlus “Uus laine” (Jūrmalas Lätis), kolmas koht. Lauluvõistlust näidati televisioonis 31 riigis ja kokku kandideeris võistlusele sel aastal enam kui 12 000 lauljat.
Muu tunnustusRedigeeri
- Ajakirja "Kroonika" lugejad valisid Uku Suviste 2010. aasta Eesti seksikaimaks meheks.
- 2010. aasta lõpus esines Suviste Kanal 2 saates “Tantsud tähtedega”, kus tema tantsupartner oli saatejuht ja tantsuõpetaja Kaisa Oja.
- 2011. aastast alates on Suviste UNICEF Eesti noortepatroon.
DiskograafiaRedigeeri
SinglidRedigeeri
- "It's Christmas Time" (2005)
- "See on nii hea" (2008)
- "Love of my life (feat. Grace Taylor)" (2009)
- "Sind otsides" (2009)
- "Saatanlik naine" (2009)
- "Show me the love" (2010)
- "Isju Tebja" (2010)
- "Jagatud öö" (2011)
- "Midagi head (feat. Violina)" (2011)
- "Võitmatu" (2012)
- "Valge lumi" Anželika Agurbaš ja Uku Suviste 2013
- "I wanna be the one" Uku Suviste & Kéa (2014)
- "Believe" Hawt Leopards feat Uku Suviste (2015)
MuusikavideodRedigeeri
- "Võitmatu" (2012)
- "Show me the love" (2010)
- "Valge Lumi" Anželika Agurbaš ja Uku Suviste (2013)
- "I wanna be the one" Uku Suviste & Kéa (2014)
IsiklikkuRedigeeri
Uku Suviste isa on teleprodutsent Raivo Suviste. Ema on Heli Suviste-Polikarpus, kes on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi Hendrik Krummi lauluklassi klassikalise laulu erialal.[6]
Uku Suviste onu Väino Puura ja onunaine Sirje Puura on tuntud eesti ooperilauljad.
ViitedRedigeeri
- ↑ "Armastuse tuleproov", Marilin Vikat, 30. detsember 2005.
- ↑ "Birgit Õigemeel ja Uku Suviste esitlevad jõuluplaati", Elu24.ee.
- ↑ Uku Suviste tuli Jurmala lauluvõistlusel kolmandaks, Elu24.ee
- ↑ Kaitseministeerium toetas Uku Suviste muusikavideot 3200 euroga, ERR, 4. detsember 2012
- ↑ "Uku Suviste jääb Eurovisioonil vahele: Eestit esindab järgmisel aastal Eesti Laul 2021 võitja" ERR menu, 18. märts 2020
- ↑ Facebooki maailm , Viido Polikarpus.
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uku Suviste |