Rütm ja bluus

(Ümber suunatud leheküljelt RnB)

Rütmibluus (ka rhythm and blues, lühendatult RnB, R&B) on popmuusika žanr, mis on välja kujunenud 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides džässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rütmibluusist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae.

Rütmibluus on 1940. aastail alguse saanud afroameerika popmuusika žanr. Seda terminit hakkasid kasutama kõigepealt plaadifirmad omaaegse "urbanistliku", džässil põhineva rütmimuusika kohta, mille sihtrühmaks olid linnades elavad afroameeriklased. See termin on kandnud oma olemasolu ajal ka erinevaid tähendusvarjundeid – 1950. aastate alguses võis rütmibluusi kohata sageli bluusiplaatidel. 1950. aastatest edasi – olles oma panuse andnud rock'n'roll'i arengule – hakati R&B-ks nimetama muusikat, mis arenes välja ning samal ajal sisaldas ka electric blues'i, gospelit ja souli. 1970. aastail kasutati terminit "rhythm and blues" soulmuusika ja funk-muusika varjunimena. 1980. aastail arenes välja rütmibluusi uus stiil, mida on hakatud kutsuma kaasaegseks R&B-ks (contemporary R&B).

Nimetus

muuda

Muusikaajakirja Billboard ajakirjanik Jerry Wexler kommenteeris 1948. aastal rhythm & blues'i kui USA muusikatööstuse loodud müügiartikli nimetust. See asendas termini race music ('rassimuusika'), mis oli algselt kasutusele võetud küll mustanahaliste poolt, kuid pärast Teist maailmasõda hakkas omandama solvavat varjundit. Ajakirjanik ja muusikaprodutsent Robert Palmer defineeris rhythm and blues'i kui Ameerika mustanahaliste poolt mustanahaliste jaoks tehtavat muusikat.

Rütmibluusi ansamblid koosnesid sageli vokaalsolistist, klaverist, ühest või kahest kitarrist, basskitarrist või kontrabassist, trummidest ja saksofonist. Ansambliseadeid lihviti perfektsuseni, sageli kasutati ka taustalauljaid. Suhteliselt lihtsad korduvad partiid tekitasid rütmiliselt aktiivseid, sageli hüpnootilisi helitekstuure. Pillimehed olid tihti riietatud ühesugustesse ülikondadesse või muudesse esinemiskostüümidesse. Laulude tekstid olid sageli fatalistliku sisuga ning kogu see muusika tundus olevat kui midagi vältimatut.

Ajalugu

muuda

Eelkäijad

muuda

1930. aastatel alanud USA afroameeriklaste migratsioon suurlinnadesse Chicagosse, Detroiti, New Yorki, Los Angelesse ja mujale tekitas uue turu džässile, bluusile ja muudele nendega seotud muusikastiilidele, mida sageli esitasid kutselised muusikud nii üksi kui ka ansamblites. Rütmibluusi eelkäijad tulid džässist ja bluusist, mis hakkasid kattuma tänu sellistele muusikutele nagu Leroy Carr, Cab Calloway, Count Basie ja T-Bone Walker. Sel ajal toimus ka elektrikitarri kui sooloinstrumendi laiem kasutuselevõtt, populaarsed olid ka klaver ja saksofon.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda