Muusikavideo

Muusikavideo ehk muuvi[1][2] on lühike videofilm, mille heliribaks on muusikateos (enamasti laul) ja visuaalne filmimaterjal on loodud pildiliselt seda muusikateost saatma. Kui muusikavideote algusaastakümnetel loodi neid eeskätt muusikateoste reklaamimise eesmärgil, siis heliteoste digikandjatele paljundamise ja selliste salvestiste müügi ajastul moodustatakse muusikavideotest enamasti terviklik levitatav/müüdav muusikatoode (nt DVD-l levitatav singel või album).

Kuigi muusikalisi lühifilme tehti ka varem, tõusid need eriti esile 1980. aastatel just videolindile filmituna, kui videoformaat oli televisioonis jõudsalt populaarsust kogumas ning telekanal MTV oma väljundi sellele keskendas. Video populaarsus aga tulenes suuresti sellest, et videolindile on võrreldes klassikalise filmilindiga lihtsam ja odavam salvestada ning digitaalne videotöötlus andis videokunstnike ja monteerijate käsutusse tohutu arsenali uusi töötlusvõtteid ja -võimalusi. Ammune mõiste "filmitrikk" sai alles videofilmi tulekuga tõelise tähenduse, sest digitaalne videotöötlus võimaldas loomeinimestel ellu viia ka kõige utoopilisemaid ideid nii videofilmi kui terviku kui ka selle detailide-nüansside tasandil.

Muusikavideod võivad olla kõrgete kunstiliste taotlustega ning neid tehes võidakse kasutada kõikvõimalikke filmikunsti tehnikaid.

Muusikavideo visuaalne sisu võib olla inspireeritud laulu sõnadest. Üks muusikavideo tüüpe on ka pala kontsertesituse salvestis.

Sünonüümi "muuvi" poolt ja vastuRedigeeri

Kui 1980. aastatel hakati Eesti Televisioonis näitama (ja ka tootma) muusikavideoid, võeti nende kohta kasutusele tehissõna "muuvi", mis on moodustatud sõnade "muusika" ja "video" esisilpidest[3] ning mis on kaasatud ÕS-i kirjakeelse sõnana – sõna "muusikavideo" sünonüümina. Näiteks 1987. aasta 22.–24. aprillil korraldati ETV-s regionaalne muusikavideote konkurss "Muuvi '87", millest võtsid osa Läti, Ukraina, Valgevene, Leningradi ja Eesti telestuudiod. Idee autorid olid Riho Raie ja Heiki Meeri,[4] saatejuht oli Urmas Reitelmann. Sama konkurssi peeti ka 1988. aastal. Lisaks tegi Heiki Meeri ETV-s sarisaadet "Muuvi TV".[5]

Ajakirjanik Aigi Viira on ajalehes Õhtuleht väitnud, et "muuvi on sõna, mida üritati juurutada, kuid mis ei jäänud rahva suhu pidama. Ehkki muusikarežissööride arvates oli see päris hea sõna. Mitte halvem kui "levimuusika", mis on eestlaste suhu kenasti juurdunud".[6]

Filmiajakirjanik Tristan Priimägi on aga Eesti Ekspressis olnud sõna "muuvi" saatuse suhtes lootusrikkam: "Mäletate, kunagi Vigla ja Kersna ajal oli käibel sõna "muuvi", ehk muusikavideo? Sõna on lähifolkloorist kadunud, kuna muusikavideod pole juba mõnda aega olnud eriliseks teemaks. Nüüd aga... Aasta 2006 tundub Eesti muusikavideo ajaloos olevat murrangulise tähtsusega, sest Baltimaades avati MTV Baltic. Mõju veel näha pole, aga eks muutused võtavad alati veidi aega. Äkki on nüüd põhjust jälle muuvidest rääkida."[7]

Eesti muusikavideote näiteid 2006. aasta PÖFF-iltRedigeeri

Märkus. Valiku allikas: Eesti Ekspress 16.11.2006.[8] Kahjuks puuduvad loetelust muusikavideod loonud autorite nimed, vabandust!

ViitedRedigeeri

  1. Sõna "muuvi" Eesti õigekeelsussõnaraamatus (2018). Vaadatud 13.07.2021.
  2. Sõna "muuvi" EKSS-is (2007). Vaadatud 13.07.2021.
  3. Sõna "muuvi" Sõnaveebis. Vaadatud 13.07.2021.
  4. Ülevaade Eesti Televisiooni tegemistest aastal 1987. ERR-i veebiportaal. 31.12.2009.
  5. Tiina Kangro. Lahkus teletegija Heiki Meeri Eesti Päevaleht, 06.11.2007.
  6. Aigi Viira. Nõukogude aja popvideod: küll kodukootud, aga armsad! Õhtuleht/Inimesed, 30.03.2006.
  7. Tristan Priimägi. PÖFF ERIPROGRAMM Videodisko. Eesti Ekspress / Areen, 16.11.2006.
  8. Tristan Priimägi. PÖFF ERIPROGRAMM Videodisko. Eesti Ekspress / Areen, 16.11.2006.