Sõprus

(Ümber suunatud leheküljelt Sõber)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sõprussuhtest; teiste tähenduste kohta vaata Sõprus (täpsustus)

Sõprus inimeste vaheline isiklik suhe, millele on iseloomulikud vastastikune sümpaatia ja hoolimine ning suhte väärtustamine.

Sõprus, Petrona Viera (1895 - 1960)
Sõprus

Sõprussuhe (sõprusside) võib olla nii ühendav, lähedane, emotsionaalne, sotsiaalne, toetav, vaimne, ühistel hobidel ja maailmavaatel põhinev aga ka meelelahutuslikku laadi suhte ilming. Sõprus võib olla hüve ja väärtus aga ka muret, kurbust ja teisi soovimatuid nähtuseid endas kandev inimsuhe ja - side.

Sõprus võib esineda nii sama soo esindajate kui ka vastassugupoolte vahel. Sõpruse korral, kui sõprussuhe ei põhine partnerite romantilisel armastusel, puudub valdavalt igasugune seksuaalne alatoon.

Kahte inimest, kelle vahel on ka sõprus, nimetatakse sõpradeks, harvemini ka hingesugulaseks. Sõprussuhe ei pruugi piirduda üksnes avameelsuse ja hoolivusega. Sõprussuhted võivad olla ajaliselt piiritletud, näiteks lapsepõlve sõbrad.

Sõpruse loomusRedigeeri

Sõprus kui armastusRedigeeri

Sõprusele on olemuslik teatud erilist laadi hoolimine oma sõbrast, mida on alust pidada armastuse liigiks. Traditsiooniliselt peetakse sõprust kui armastuse liiki (philia) erinevaks agaapest selle poolest, et ta reageerib armastatu omadustele, ja eerosest selle poolest, et ta ei sisalda kirglikku iha. Philia hoiak võib olla ka näiteks perekonnaliikmete, äripartnerite ja kodumaa vastu. (John Cooper 1977a) Sellepärast pannakse armastus ja sõprus sageli ühte patta, aga nende vahel on olulised erinevused. Armastus on väärtustav hoiak konkreetsete inimeste vastu, mis ei pea olema vastastikune ega nõua suhet. Sõprus on olemuslikult teatud liiki suhe, mis põhineb teatud laadi erilisel vastastikusel hoolimisel teisest kui inimesest. Sõpruse teooriad mõistavad sõprust tavaliselt teatud liiki vastastikuse armastusena koos selle vastastikuse tunnustamisega, kuid peavad olemuslikuks ka sõpradevahelisi olulisi interaktsioone. Võib siiski küsida, kuidas täpselt sõprus erineb romantilisest suhtest. Kas seksuaalse mõõtme puudumine on selle erinevuse ammendav seletus (Laurence Thomas 1989)? Neera Badhwar ("Love") paistab vastavat jaatavalt: seksuaalsus figureerib romantilises armastuses osalt kirena ja füüsilise ühinemise igatsusena, sõpruses aga figureerib psühholoogilise samastumise või intiimsuse soov. Aga milles see täpsemalt seisneb?[1]

Sõprus ja philiaRedigeeri

Aristoteles eristas "Nikomachose eetika" VIII raamatus nähtavasti sõpruse põhjendite järgi naudingusõprust, kasusõprust ja voorussõprust. Et iga liiki sõpruses osaleb armastus, siis nähtavasti on kõikide puhul tegu hoolimisega sõbrast tema enda pärast. Aga kuidas see on võimalik, kui ma hoolin sõbrast ainult naudingu või kasu pärast? Nähtavasti on naudingu- ja kasusõprus paremal juhul puudulikud sõprused, aga voorussõprus, mida motiveerib ainult sõbra suurepärane iseloom, on tõeline sõprus. Sellepärast enamik tänapäeva käsitlusi ignoreerib naudingu- ja kasusõprust. (John Cooper (1977a) ja James Grunebaum (2005) ütlevad, et ka naudingu- ja kasusõpradele soovitakse head nende endi pärast.) Paistab, et philia on sõpruse puhul kõige asjakohasem hoolimise viis, ja philia tõlgitaksegi mõnikord "sõpruseks", aga philia laieneb ka perekonnaliikmetele, äripartneritele ja kodumaale. Enamiku tänapäeva filosoofide arvates pole võimalik, et perekonnaliikmed, eriti alaealised lapsed, oleks sõbrad, sest nad peavad sõprust olemuslikult võrdsetevaheliseks suhteks, aga mõned autorid, näiteks Marilyn Friedman (1989), Amélie Rorty ("The Historicity of Psychological Attitudes: Love is Not Love Which Alters Not When It Alteration Finds") ja Neera Badhwar (1987), arvavad sõpruse alla ka vanema ja lapse suhted, võib-olla philia mõiste mõjul. Vanemlik armastus on armastusest sõprade ja sugulaste vastu siiski oluliselt erinev.[1]


Sõbrapaare kultuuriloosRedigeeri

Sõbrapaare kirjanduses ja mütoloogiasRedigeeri

Sõbrapaare kreeka mütoloogiasRedigeeri

Sõbrapaare PiiblisRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Bennett Helm. Friendship, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, 2021
  2. Peter Ackroyd,tõlkinud Kersti Unt, "Thomas More´i elu", 9789985309186, Varrak, 2005, ISBN 9985309189
  3. Per Enghag,Encyclopedia of the Elements: Technical Data - History - Processing - Applications, lk 440, 2004, Wiley-VCH Verlag GmbH, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 29.09.2013) (inglise keeles)
  4. Charles Klaver, Inseparable friends in life and death: Heinrich Kuhl (1797 - 1821) and Johan Conrad van Hasselt (1797 - 1823), students of prof. Theo van Swinderen, Barkhuis, 2007, ISBN 978-9077922316, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 17.10.2013) (inglise keeles)
  5. Francis Wheen, Karl Marx, tõlkinud Ehte Puhang, ISBN 9985305388
  6. Jack Adler 2013:3
  7. Homeros, Ilias, tõlkinud August Annist, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960
  8. Jack Adler 2013:31
  9. Fordham University veebiversioon (vaadatud 11.09.2013) (inglise keeles)
  10. Jack Adler 2013:23
  11. Kathleen N. Daly, Marian Rengel, Greek and Roman Mythology, A to Z 3 ed, lk 141, 2009, ISBN 978 1 60413 412 4 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 11.09.2013) (inglise keeles)
  12. Joseph Clinton Robertson, The Percy anecdotes, original and select, Sholto ja Reuben Percy, Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013) (inglise keeles)
  13. Jack Adler 2013:21
  14. Jack Adler 2013:27
  15. Jack Adler 2013:35
  16. [1] Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013) (inglise keeles)
  17. Jack Adler 2013:7

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri