Homeros

Homeros (Ὅμηρος (Hómēros); elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli pärimuse järgi Vana-Kreeka pime laulik, eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor, varaseim Õhtumaa luuletaja.

Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek.

Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaaliast. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatikogu jaoks.

Homerose büst (herm). 2. sajand eKr. Marmor. Louvre.

Ei tema sünnikoht ega sünni- ega surmaaeg ei ole kindlalt teada. Pole isegi kindel, kas ta üldse oli (vaata ka Homerose küsimus). Vaieldakse selle üle, millisel ajastul ta elas. Herodotose hinnangul elas Homeros 400 aastat enne teda; see tähendaks aega umbes 850 eKr. Teised ajaloolised allikad paigutavad Homerose tegevuse Trooja sõja aega^[1], mida traditsiooniliselt dateeritakse ajaga umbes 1200 eKr. Tänapäeva ajaloolaste valdava seisukoha järgi elas Homeros, juhul kui ta üldse oli, umbes 8. sajandi teise poolel eKr ja 7. sajandi esimesel poolel eKr.

Antiikajal omistati Homerosele teisigi teoseid, sealhulgas Homerose hümnid. Teisalt on mitmed teadlased on veendunud, et "Iliasel" ja "Odüsseial" ei olnud ühte kindlat autorit. Need eeposed on laialt levinud arvamuse järgi läbi põlvkondade suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus.

Vaieldamatu on Homerose tohutu, tänini kestev mõju.

NimiRedigeeri

Homerose nimi tähendab algselt 'abikaasa' või 'pantvang'.

Antiikajal seostati seda nime Homerose väidetava pimesuse tõttu ka fraasiga ὁ μὴ ὁρῶν ho mē horōn 'mittenägija'.

William-Adolphe Bouguereau. Pimedat Homerost lüüraga seljas talutatakse. Õli lõuendil, 1874. Milwaukee Kunstimuuseum.

EluRedigeeri

Juba antiikajal vaieldi Homerose isiku ja päritolu üle. Smyrna, Ateena, Ithaka, Pylos, Kolophon, Argos ja Chios pretendeerisid tema sünnikohaks olemisele. Üks legend ütleb, et ta sündis Melese jõe ääres ning tema algne nimi oli Melesigenes 'Melesest sündinu'. Ta suri arvatavasti Iose saarel, kust teise pärimuse järgi (Pausaniase teatel) oli pärit tema ema Klymene.

Homerose isa kohta ei ole midagi teada, aga paljude allikate järgi oli tema nimi Kreitheis. Antiikajal kujutati teda sageli pimeda raugana.

Homerose kujutamine pimeda ja vaese rändlaulikuna läheb tagasi muu hulgas Homerose nime all loodud, aga väga tõenäoliselt temalt mitte pärineva Apolloni-hümni autorile. Sellele pildile räägivad vastu tema loomingu eelduseks olevad täpsed teadmised aristokraatia ülemkihtidest, mida vaesel rändlaulikul ei oleks saanud olla. Et aga eeposi, mida algselt kanti suuliselt ette, kuulasid esmajoones aristokraadid, kusjuures lauljad (või ka aoidid) elasid mõnikord pikka aega aristokraatide oikoses ja lahutasid nende meelt, on mõeldav, et ka Homeros oli nende elulaadiga tuttav ja kuulus sellesse seisusesse. Mõned uurijad oletavad, et Homerose eepostes on autobiograafilisi elemente.

LoomingRedigeeri

EeposedRedigeeri

"Iliase" algus

"Odüsseia" algus

Homeros on saanud kuulsaks maailmakirjanduse kõige vanemate eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autorina. "Ilias" ja "Odüsseia" on Kreeka ajaloo esimesed suured kirjalikud mälestised. Klassikalise vaate järgi saab nendest alguse Euroopa kultuuri- ja vaimulugu. Homerose autorlus on siiski vaieldav.

KeelelistRedigeeri

"Ilias" ja "Odüsseia" on kirjutatud varase arhailise ajajärgu Joonia murdes, kuid on ka Aioolia murde sugemeid. Joonia murre arvatakse viitavat päritolule Väike-Aasia rannikult. Aioolia murde elemendid tulevad nähtavasti vanemast pärimusest.

Et eepost kanti algselt ette peast (suuline luule), siis korratakse näiteks epiteete ja terveid värsse.

Hellenismiajal oli erinevaid redaktsioone. Esimesed katsed teksti kanoniseerida ulatuvad tagasi Ateena türanni Peisistratose aega. Tänapäevane redaktsioon, sealhulgas jaotus lauludeks, pärineb Samothrake Aristarchoselt (suri 144 eKr).

Eeposte dateerimineRedigeeri

Enamik teadlasi peavad eeposte tekkeajaks 8. sajandit eKr, teised eesotsas Martin Litchfield Westi (alates 1966. aastast) ja Walter Burkertiga 7. sajandit^[2]. Homerose eeposte ajaliseks järjestamiseks kasutatakse erinevaid lähenemisi^[3].

Homerose eeposte keerukus eeldab tõenäoliselt, et nad olid kirjalikult talletatud. Et tähtkirja kasutuselevõtt Kreekas dateeritakse enamasti 800. aasta ümber eKr, ei ole need loodud enne seda aega. "Iliase" stseenide kõige varasemad kujutused ilmuvad alles umbes 625 eKr geomeetrilises stiilis vaasidel.

TeosedRedigeeri

"Ilias" (Ἰλιάς)
"Odüsseia" (Ὀδύσσεια)

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

↑ Diodoros 7,1.
↑ Lühiülevaade sellest vaidlusest on raamatus: Robin Lane Fox. Reisende Helden. Die Anfänge der griechischen Kultur im Homerischen Zeitalter, Stuttgart 2011, lk 431–433.
↑ Peter Kuhlmann. Zeitrechnung III. – Der Neue Pauly (DNP), kd 15/3, Metzler, Stuttgart 2003, ISBN 3-476-01489-4, vg 1176–1185, siin: 1178.

[1] Diodoros 7,1.

[2] Lühiülevaade sellest vaidlusest on raamatus: Robin Lane Fox. Reisende Helden. Die Anfänge der griechischen Kultur im Homerischen Zeitalter, Stuttgart 2011, lk 431–433.

[3] Peter Kuhlmann. Zeitrechnung III. – Der Neue Pauly (DNP), kd 15/3, Metzler, Stuttgart 2003, ISBN 3-476-01489-4, vg 1176–1185, siin: 1178.

[1]

[2]

[3]