Vikipeedia

Herodotos

Herodotos Halikarnassosest (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu.

Herodotos

Elulugu muuda

Herodotos sündis umbes 484. aastal eKr Halikarnassoses. Ilmselt sündis ta jõukasse perre, mistõttu sai võimaluse käia oma aja parimates koolides. Heast kooliharidusest võis Herodotoselt välja kasvada hea kirjutus- ning lugemisoskus. On ka arvatud, et Herodotus võis nooruses hopliidina sõjaväes teenida. [1]

Poliitiliste rahutuste ajal kodulinnast väljasaadetuna põgenes ta mõneks ajaks Samose saarele. 455. eKr ja 444. eKr aasta vahel tegi ta pikki reise, mille kestel õppis hästi tundma Väike-Aasia rannikuala koos selle läheduses asuvate saartega, osa Lähis-Idast, Egiptusest, Küreenet, Süüria-Foiniikia rannikut koos Küprosega, Pontost ja Hellespontost, Traakiat ning Makedooniat. [2][3]

Herodotose haridust täiendas viibimine Ateenas 440. eKr aastate keskel. Sel ajal sai ta sõbraks Periklese ja Sophoklesega. Ateenas võeti tema töid hästi vastu. Talle kingiti 445. aastal eKr rahva hääletusel 10 talenti. [3][4]

Aastatel 444-443 eKr võttis Herodotos osa Periklese algatatud Thurioi (Lõuna-Itaalia) koloniseerimisest; seal elas ta ka oma viimased eluaastad. [5]

Alates 40. eluaastast reisis Herodotus vähe, minnes kord Crotonasse, Metapontumi ja Ateenasse. Thuriois olevat ta kirjutanud ajalooteose Assüüriast. [5]

Kuna Herodotus 424. aastast eKr edasi oma raamatutele lubatud muudatusi ei teinud, on arvatud, et sel ajal ta ka suri, olles siis ligi 60 aastane. Ta olevat Thuriois maetud. [5]

Historiai muuda

Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historiai" ("Uurimused"). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade (despootliku Aasia) ja Kreeka orjandusriikide (Euroopa) vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad; mütoloogilised sündmused on välja jäetud. [5]

Esimene osa teosest (raamatud I–IV) jutustab otsekui sissejuhatuseks lüüdlaste, pärslaste, babüloonlaste, egiptlaste, sküütide, liibüalaste ja kreeklaste ajaloost. [5]

Herodotos on kasutanud oma eelkäijate (logograafide, eelkõige Hekataiose) töid, käsitlenud neid üksikasjalikult ja kriitiliselt. Teises osas (alates V raamatust) on kirjeldatud joonlaste ülestõusu, Dareios I sõjaretke ning Xerxese pealetungi Kreekale. [6][5]

Teose lõppeb Salamise, Plataia ja Mykale lahingutega. On arvatud, et see teos jäi Herodotusel lõpetamata, kuna ta lubas hiljem käsitleda veel Kreeka reeturi Ephialtese saatust, kuid seda ta teha ei jõudnud. [7]

Teose mõju muuda

Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt ajaloo isaks (pater historiae). [8][9][10]

Herodotuse teosed sisaldavad vigu, kuigi on tänapäeva autorite arvates siiski usaldusväärsed. Herodotuse arvates polnud faktide detailsus ning täpsus nii oluline kui jutu ilukirjanduslik väärtus. Autori jutuvestmise anne on hilisemates kirjanikes tekitanud vastumeelt ning kriitikat, samas on just see kvaliteet teosele suurt au kogunud. "Historiai" on täis huvitavaid tegelasi ning sündmusi, mis tihti toetuvad rohkem mütoloogiale kui ajaloole. [1]

15. sajandil sai Herodotose ajalooteos Lorenzo Valla ladinakeelse tõlke vahendusel üldtuntuks. [11]

Herodotose teose katkendid eesti keeles muuda

  • "Kroisos ja Solon", "Polykrates". Katkendid 1. ja 3. raamatust tõlkinud Richard Kleis – Kreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1964, lk 424–431.
  • "Historia". Katkendid 4., 6. ja 7. raamatust tõlkinud Astrid Kurismaa – sari "Klassikalised lood". Tallinn: Eesti Raamat 1983.
  • Pärslastest: "Pärslaste kombed" Hdt I, 131–140, "Kyrose lapsepõlv" Hdt I, 107–122, "Intaphrenese naine" Hdt III, 118–119, "Zopyrose sõjakavalus" Hdt III, 150–160, "Masistese naine" Hdt IX, 108–113. Tõlkinud Kaarina Krull, järelsõna "Herodotos pärslastest" Jaan Unt – Vikerkaar 1995, nr 3, lk 2–16.
  • "Gyges ja Kandaulese naine" Hdt I, 8–13, tõlkinud Kaarina Rein; "Termopüülide lahing" Hdt VII, 207–224, tõlkinud Astrid Kurismaa; sissejuhatus Janika Päll – Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak 2006, lk 263–269.
  • "Kroisos, Atys ja Adrastos" Hdt I, 34–45, tõlkinud Kaarina Rein – Vikerkaar 2010, nr 1–2, lk 35–39.
  • Ryszard Kapuściński "Reisid Herodotosega”, poola keelest tõlkinud Ruth Karemäe, Herodotose tsitaadid vanakreeka keelest tõlkinud Astrid Kurismaa ja Kaarina Rein – Loomingu Raamatukogu 13–16/ 2013.
  • "Kyros ja Tomyris: pärslaste sõda massageetidega" Hdt I, 201–216, tõlkinud Kaarina Rein – Vikerkaar 2022, nr 10–11, lk 14–21.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 "Herodotus". Vaadatud 28.05.2023.
  2. ↑ "GREAT THINKERS Herodotus". Vaadatud 28.05.2023.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Did Herodotus have Friends?". Vaadatud 28.05.2023.
  4. ↑ "Herodotus and Athens". Vaadatud 28.05.2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "Herodotus". Vaadatud 28.05.2023.
  6. ↑ "Hecataeus of Miletus". Vaadatud 28.05.2023.
  7. ↑ "The end of Herodotus' Histories". Vaadatud 28.05.2023.
  8. ↑ "Why Is Herodotus Called the Father of History?". Vaadatud 28.05.2023.
  9. ↑ "Plutarch's "On the Malice of Herodotus"". Vaadatud 28.05.2023.
  10. ↑ "The Ethics of Authorship: Herodotus in the Rhetorical Works of Dionysius of Halicarnassus". Vaadatud 28.05.2023.
  11. ↑ "The First Printed Editions of Herodotus". Vaadatud 28.05.2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Herodotos&oldid=6408935"