Utilitas

Energiakontsern Utilitas on Eesti juhtiv taastuvenergia tootja ning kaugkütte ja -jahutusteenuse pakkuja. Ühtlasi on gruppi kuuluv Utilitas Wind suurim tuuleenergia tootja Lätis. Ettevõte arendab taastuvenergiat ka Leedus.

Saarde tuulepark

Tallinna Elektrijaam. Foto: Riho Kirss

Utilitas käitab 2024. aasta seisuga 5 koostootmisjaama, 2 kaugjahutusjaama, 42 katlamaja, 11 päikeseparki, 4 tuuleparki ning haldab üle 600 km kaugküttevõrke. Utilitasel on installeeritud soojusliku ja elektrilist võimsust kokku 1300 MW ja 2023. aasta energia toodang oli 2,4 TWh, millest 69% tuli taastuvatest allikatest. Kontserni ajalugu ulatub tagasi aastasse 1998, kui loodi AS Eraküte. Alates 2013. aastast kannab kontsern nime Utilitas.

Kontsernist

Utilitase kontserni kuuluvad kaugenergiaettevõtted AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti, soojus- ja elektrienergia tootja OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam, taastuvelektri tootja ja salvestuslahenduste projektide arendamisega tegelev OÜ Utilitas Wind. Utilitas on AS Tallinna Vesi üks põhiaktsionäridest.

Utilitase omanik on valdusettevõte FS Core Utilities S.à r.l, millest 85 protsenti omab rahvusvaheline taristufond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II). Ülejäänud osalus jaguneb Utilitase juhtkonna liikmetele kuuluvate ettevõtete vahel.

Euroopa rohelise pealinna päikesepark

Kontserni ettevõtetes töötab ligi 350 inimest. Utilitase kontserni nõukogu esimees on Kristjan Rahu ja kontserni juht Priit Koit. Utilitase kaugenergiaettevõtete AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti juhatusse kuuluvad juhatuse esimees Robert Kitt ja juhatuse liikmed Janek Trumsi ja Lauri Lugna. AS Utilitas Tallinna Elektrijaam juhatuse esimees on Andres Taukar ning juhatuse liikmed Üllar Metsküla ja Andrus Tamm. Tuuleenergiaettevõtte OÜ Utilitas Wind juht on Rene Tammist ja juhatusse kuuluvad lisaks Priit Brus ja Andrus Zavadskis.

Utilitas edendab MATIK-ainete mitmekesist õpetamist, toetamaks energeetika ja majandusvaldkonna eduka tulevikku Eestis. Muuhulgas toetab Utilitas TalTechis viie inseneriteaduskonna tudengi õpinguid Puhta Energia stipendiumitega. Lisaks teeb Utilitas koostööd kohalike kogukondadega aidates kaasa Eesti spordi ja kultuuri arengule. Ettevõte on näiteks Eesti korvpalli rahvusmeeskonna ja Tallinna Linnateatri peatoetaja.

Utilitas on pälvinud 2024. aastal vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise.

Kaugküte ja -jahutus

Utilitas varustab keskkonnasõbraliku kaugküttesoojusega ligi 6000 hoonet üheksas linnas üle Eesti: Tallinnas, Maardus, Haapsalus, Raplas, Keilas, Jõgeval, Kärdlas ja Paides. Utilitase poolt köetavate hoonete pindala ulatab 20 miljoni ruutmeetrini.

Utilitasele kuulub 5 biomassil töötavat soojuse ja elektri koostootmisjaama, mis on ühendatud kaugküttevõrguga ning võimaldavad ära kasutada elektri tootmisel tekkivat heitsoojust hoonete kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks. Utilitase Väo, Mustamäe, Paide ja Valka koostootmisjaamade elektrivõimsus on kokku kuni 60 MW. Lisaks opereerib Utilitas 44 katlamaja. 2/3 Utilitase klientideni jõudvast soojusest on toodetud biomassist või on heitsoojusest.

Alates 2019. aastast pakub Utilitas Tallinnas ka kaugjahutuse teenust. 2024. aasta alguse seisuga ulatus kaugjahutuse teenust juba tarbivate või liitumislepingu sõlminud hoonete pindala pea 400 000 ruutmeetrini ning valmis on ehitatud 3,8 km jahutusvõrku. Lähiaastate eesmärk on ühendada kesklinna ja Ülemiste City piirkonnad ühtseks jahutusvõrguks.

Kõik Utilitase kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid on tõhusad ELi energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL mõistes.

Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks on Utilitasel plaan kütmiseks ja jahutamiseks hakata ära kasutama reo- ning merevee energiat selleks spetsiaalselt ettenähtud tööstuslike soojuspumpade abil. Utilitas kasutab soojuspumpasid koostootmisjaamades juba täna – need võimendavad koostootmisprotsessis tekkinud korstnast väljuvat heitsoojust ja suunavad selle uuesti kaugküttesüsteemi.

Tuule- ja päikeseenergia

Utilitase grupi ettevõtetel on 4 tuuleparki koguvõimsusega 123 MW. Lähiaja arendusportfell  on 824 MW ja pikaajaline arendusportfell 1200MW.

2023. aasta sügisel alustas tööd Eesti seni suurima toodanguga moodne Saarde tuulepark, mille eeldatav aastatoodang 135 GWh teeb sellest Eesti tootlikuima tuulepargi. 2024. aastal alustas tööd kahe tuulikuga tuulepark Aseris.

Utilitasele kuulub ka 2022. aastal avatud Läti suurim Tārgale tuulepark Ventspilsi lähistel. See toodab aastas kuni 155 GWh rohelist elektrit ja katab enam kui 50 000 majapidamise aastase elektrivajaduse. Lisaks kuulub Lätis Utilitasele Grobina tuulepark koguvõimsusega 20 MW.

Alates 2021. aastast on OÜ Utilitas Wind arendanud Saare-Liivi meretuuleparki ning plaanib seal hakata elektrit tootma 2028. aastal. Utilitase esimese meretuulepargi planeeritav koguvõimsus on ca 1200 MW.

Utilitasel on kolm suuremat päikeseparki koguvõimsusega üle 11 MW, millest suurim on 2024. aastal avatud Euroopa rohelise pealinna päikesepark võimsusega 9,3 MW, mis asub Väo energiakompleksis. Kokku opereerib Utilitas 11 päikeseparki.

Rohevesinik

Utilitas rajab 2024. aasta lõpuks Tallinnas Väo piirkonda Eesti esimese rohevesiniku tootmisüksuse, millele lisaks valmib ka vesinikutankla. Projekti raames ostetakse 30 vesinikuautot, mida hakkab opereerima sõidujagamisteenust pakkuv Bolt. Rohevesiniku tervikahela projekt osutus edukaks Keskkonnainvesteeringute Keskuse pilootmeetmes rohevesiniku kasutuselevõtmiseks ühistranspordisektoris.

Muu

Utilitas oli esimene pakkuja, kelle seadme ehk Mustamäe koostootmisjaamas asuva elektrikatla  tunnistas Elering võrgu stabiliseerimisteenuse pakkumiseks sobivaks. Seda on tarvis Balti riikide elektrisüsteemide ühendamisel mandri- Euroopa sagedusalaga. Seitsmemegavatist elektrikatelt on võimalik sisse ja välja lülitada vastavalt sellele, kas tarbimist on elektrisüsteemi tasakaalu jaoks vaja suurendada või vähendada. Katel on ühendatud kaugküttevõrguga, mis tähendab, et kaugküttesüsteemi inertsi on võimalik kasutada elektrisüsteemi tasakaalustamiseks.