Charles III

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja 14 meretaguse ala kuningas
(Ümber suunatud leheküljelt Prints Charles)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannia kuningast; teiste valitsejate kohta vaata lehekülge Charles III (täpsustus)

Charles III (Charles Philip Arthur George; sündinud 14. novembril 1948 Londonis) on Suurbritannia kuningas ja 14 teise Rahvaste Ühendusse kuuluva riigi[a] kuningas.

Charles III
Charles III
Charles 2021. aastal (Walesi printsina)
Suurbritannia kuningas ja teiste Rahvaste Ühenduse kuningriikide kuningas
Ametis
Ametisse asumise aeg
8. september 2022
Eelnev Elizabeth II
Isikuandmed
Sünninimi Charles Philip Arthur George
Sündinud 14. november 1948 (74-aastane)
London
Abikaasa Camilla
Vanemad Philip
Elizabeth II
Lapsed William, Harry
Sugulased Windsorid
Autogramm Signature of Prince Charles.png

Kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi vanima pojana oli ta aastail 19582022 Walesi prints ja juba alates 1952. aastast esimene isik Suurbritannia troonipärimisjärjekorras. Pärast oma ema surma 8. septembril 2022 sai temast monarh.

LapsepõlvRedigeeri

Prints Charles sündis Buckinghami palees. Tema isa oli prints Philip ja ema printsess Elizabeth (hilisem kuninganna). Sündides sai tema ametlikuks tiitliks Tema Kuninglik Kõrgus Edinburghi prints Charles.

1952. aastal sai tema emast Elizabeth II-st kuninganna ning Charlesist sai automaatselt troonipärija. Šotimaal sai ta tiitli Rothesay hertsog, mujal Walesi prints. Ta oli kohal oma ema kroonimise ajal ning istus koos vanaema kuninganna Elizabethi ja tädi printsess Margaretiga.

HaridusRedigeeri

Nagu teisedki kuninglikud lapsed enne teda, sai ta guvernandi, kelleks oli Catherine Peebles. 1955 teatas kuningakoda, et prints Charlesile ei võeta eraõpetajat, vaid ta hakkab käima koolis. Ta õppis kõigepealt Hill House Schoolis Londonis ning hiljem Cheami algkoolis nagu tema isagi. Prints lõpetas õpingud Gordonstouni erainternaatkoolis Šotimaal. Ta on esimene troonipärija, kes sõjaväe asemel astus ülikooli, õppides Cambridge'i ülikoolis antropoloogiat. Esimese Briti kuningapere liikmena sai ta teaduskraadi.

Walesi printsRedigeeri

Charlesist sai ametlikult Walesi prints 1. juulil 1969. Tseremoonia peeti Walesis Caernarfoni linnuses. Üritust varjutasid Walesi rahvuslaste ähvardused vägivallast ja pommidest, kuigi need sündmused olid rohkem seotud uelsi keele vabaduse kui tseremooniaga. 1980. aastate algul tahtis Charles saada Austraalia kindralkuberneriks, kuid austraallased leidsid, et selle ametikoha peab täitma austraallane.

Suhted ja abieludRedigeeri

Walesi printsi armuelu on alati olnud ajakirjanduse üks meelisteemasid. Teda on seostatud mitme naisega, nagu Georgina Russell, leedi Jane Wellesley, Davina Sheffield, Fiona Watson, Susan George ja leedi Sarah Spencer. Siiski ei peetud neist mitte kedagi Walesi printsile kohaseks abikaasaks.[viide?]

Troonipärijana pidi Charles valima naise, kes oleks neitsi ja protestant (ideaalsel juhul anglikaan) ning kes vastaks ka päritolu nõuetele. Väidetavalt aitas Charlesi hilisem abikaasa Camilla Shand tal valida välja leedi Diana Spenceri. Buckinghami palee teatas nende kihlusest 24. veebruaril 1981.

Esimene abieluRedigeeri

 
Prints Charles ja printsess Diana Ronald Reagani vastuvõtul

29. juulil 1981 abiellusid Walesi prints ja leedi Diana Spencer 3500 kutsutud külalise ja 750 miljoni televaataja juuresolekul. Kõik Euroopa kroonitud pead peale Juan Carlos I olid kohal. Tulemata jätsid ka Kreeka pagendatud kuningas Konstantínos II ja Iirimaa president Patrick Hillery.

Abielu tõttu sai Dianast Walesi printsess ja Tema Kuninglik Kõrgus. Rahva seas tunti teda kui printsess Dianat, kuigi lahutuseni oli ta tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Walesi printsess. Paar asus elama Highrove House'i ja Kensingtoni paleesse. Kohe sai printsessist ajakirjanike ja fotograafide lemmik.

Kuninglikul paaril sündis kaks poega: prints William ja prints Harry. Vaatamata kõigele tekkisid probleemid. Diana kriitikud leidsid, et too on liiga temperamentne ja ebastabiilne; ükshaaval vallandas ta kõik printsi kauaaegsed töötajad ning kaugenes oma arvukatest sõpradest (isast, emast, vennast, Sarah Fergusonist ja Elton Johnist). Ka printsi süüdistati mitmetes abielu probleemides. Viie aastaga oli muinaslugu juba kokkuvarisemise äärel.

Mõlemad pooled alustasid abieluväliseid suhteid: mees Camilla Parker Bowlesi, endise Camilla Shandiga, naine aga Briti armeeohvitseriga. Kuigi avalikkuse ees etendasid nad õnnelikku paari, kolisid nad eraldi elama juba 1980. aastate keskel. Meedia pani tähele paari ebamugavustunnet teineteise seltskonnas; peagi lekkisid ka tõendid truudusetusest. 1992 kolis paar ametlikult lahku.

Walesi printsi abielu lõppes ametlikult lahutusega 28. augustil 1996. Järgmisel aastal hukkus Diana autoõnnetuses. Prints pälvis kiitust sündmusega tegelemise eest, kuna paljud kuningakoja liikmed, sealhulgas Elizabeth II leidsid, et kuna Diana ei kuulunud enam kuningakotta, peavad matused korraldama tema veresugulased. Prints sõitis aga Pariisi, saates oma hukkunud eksabikaasa keha teekonnal tagasi. Endise Walesi printsessi matuste jaoks loodi uus kategooria ametlikes matustes. Printsi edasine roll üksikisana teenis hiljem palju kiitust.

Camilla Parker BowlesRedigeeri

1994. aastal antud teleintervjuu tunnistas Charles, et on abielu rikkunud, "kui oli selge, et mu abielu on lõppenud". Hiljem kinnitati, et kolmas osapool oli Camilla Parker Bowles, printsi ammune tuttav. 1993. aastal said Briti tabloidid lindistused väidetavalt 1989 toimunud telefonikõnest Camilla ja Charlesi vahel, kus viimane avaldas kahetsust kõigi ebaväärikuste pärast, mida naine nende suhte jooksul on pidanud taluma.

Pärast lahutust tuli Charlesi suhe Camillaga laiema avalikkuse ette. Kuid Camilla vahepeal tõusnud populaarsus kahanes 1997. aastal Diana hukkumise tõttu. 1998. aastal tutvustati Camillat ametlikult kuninglikule perekonnale ning tema vahetu suhtlus prints Williamiga sulatas jää. Järgmisel aastal pildistati teda ja Charlesi esimest korda koos. Et saada rohkem poolehoidu, kohtus Camilla 2000. aasta juunis kuningannaga. 2001. aastal suudlesid Camilla ja Charles esimest korda avalikult. Kaks aastat hiljem kolis naine tema kodudesse Highgrove'is ja Clarence House'is.

Kuna mehest pidi saama anglikaani kiriku pea, oli tema abiellumine vastuoluline. Neil oli olnud suhe juba Charlesi eelneva abielu ajal. Mõlemad olid lahutatud ning naise abikaasa oli veel elus. Aja jooksul jõudsid nii avalikkus kui ka kirik arvamusele, et tsiviilabielu peaks neile võimaldama.

Teine abieluRedigeeri

10. veebruaril 2005 teatati, et prints Charles ja Camilla Parker Bowles abielluvad sama aasta 8. aprillil Windsori lossis ja laulatatakse St. George'i kabelis. Hiljem otsustati Windsor Guildhalli kasuks. Neli päeva enne laulatust teatati selle edasilükkumisest ühe päeva võrra, et prints saaks osa võtta paavst Johannes Paulus II matustest Vatikanis.

Teatati, et pärast laulatust saab Camillast Tema Kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsoginna ning kui Charlesist saab kuningas, ei ole ta kuninganna Camilla, vaid Tema Kuninglik Kõrgus Kuninga Abikaasa (Her Royal Highness The Princess Consort). Sellist kõnetlusviisi kasutati ka kuninganna Victoria abikaasa prints Alberti puhul, kelle tiitel oli ühtlasi Kuninganna Abikaasa.

Charles III ja EestiRedigeeri

Charles külastas troonipärijana 5.6. novembril 2001 Tallinna ja Tartut.

Isiklikud huvidRedigeeri

Charles III on ratsutaja ja jahimees. Ta on teeninud Kuninglikus Mereväes, teenides miinitraaler Broningtonil miiniotsijana 1976. aasta veebruarist detsembrini. Ta on ka akvarellikunstnik ja kirjanik. Ta on näitustele pannud ja müünud oma maale. Prince's Trust, mille asutaja on Charles, on heategevusasutus, mis tegeleb peamiselt noortega, pakkudes laenu äridele ja inimestele, kellel on raske välist abi leida. Organisatsioon korraldab heategevuskontserte, millest võtavad osa nii rokk- ja popmuusikud kui ka klassikalise muusika austajad.

Ta väidab end "hoolivat väga sellistest teemadest nagu keskkond, arhitektuur, kesklinna uuendamine ja elukvaliteet".

Et panna praktikas tööle oma arhitektuuri- ja planeerimisalased teadmised, arendab prints Dorsetis Poundbury küla. Enne seda oli ta avaldanud raamatu ja teinud filmi "Visioon Britanniast" ("A Vision Of Britain"), mis on moodsa arhitektuuri kriitika. Printsile meeldib propageerida orgaanilise toidu kasvatamist, ehkki tõmbas enda peale pahatahtlikke nalju, kui ütles, et räägib vahel oma toataimedega. Walesi prints on 16 heategevusliku organisatsiooni president ja 2004. aastal tõi ta heategevusele tulu ligi 100 miljonit naelsterlingit.

Teda hinnatakse ka oskuse poolest olla Suurbritannia eestkõneleja. Visiidil Iiri Vabariiki pidas ta isikliku ja enesekirjutatud kõne kahe riigi vahelistest suhetest, mille Iiri poliitikud ja meedia soojalt vastu võtsid.

Charles on ka dalai-laama ja Tiibeti vabadusliikumise suur pooldaja. 1999. aastal ründas ta Hiina presidenti avalikult vaenuliku poliitika pärast Tiibetis.

Kuningat huvitab ka filosoofia, eriti Aasia riikide oma, ja New Age'i liikumine. Tal oli pikk sõprus Laurens van der Postiga alates 1977. aastast kuni mehe surmani 1996. aastal. Mees oli ka üks kuninga ristivanematest.

Tõustes Suurbritannia troonile sai temast vanim isik, kes Briti trooni üle võtnud. Siiski on ta võrdlemisi ebapopulaarne mitte ainult Suurbritannias, vaid ka paljudes Rahvaste Ühenduse dominioonides (eriti Austraalias), kus on räägitud tema kuningaks saamise korral monarhiast loobumisest ja vabariigi kehtestamisest.[viide?]

Tiitlid, kõnetlusviisid ja tunnustusRedigeeri

KõnetlusviisidRedigeeri

  • 14. november 1948 – 6. veebruar 1952: Tema Kuninglik Kõrgus prints Charles
  • 6. veebruar 1952 – 8. september 2022: Tema kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsog
    • Šotimaal: 6. veebruar 1952 – 8. september 2022: Tema Kuninglik Kõrgus Rothesay hertsog
  • 26. juuli 1958 – 8. september 2022: Tema Kuninglik Kõrgus Walesi prints
  • alates 8. septembrist 2022: Tema Majesteet Kuningas

TiitlidRedigeeri

Tiitlid prints Charlesina
Tiitel Alates Kuni
Kuupäev Põhjus Kuupäev Põhjus
Cornwalli hertsog 6. veebruar 1952 Tema ema Elizabeth II asumine Briti troonile (tiitel pärandus automaatselt) 8. september 2022 Asus troonile Charles III-na
Rothesay hertsog
Carricki krahv
Renfrewi parun
Saarte isand (Lord of the Isles)
Šotimaa prints ja kojaülem (Prince and Great Steward of Scotland)
Walesi prints 26. juuli 1958 Troonipärijale traditsiooniliselt antav tiitel 8. september 2022 Asus troonile Charles III-na (tiitel kaotati)[1][2]
Chesteri krahv 26. juuli 1958 Troonipärijale traditsiooniliselt antav tiitel 8. september 2022
Edinburghi hertsog 9. aprill 2021 Päris tiitli pärast tema isa prints Philipi surma 8. september 2022
Merionethi krahv 9. aprill 2021 Päris tiitli pärast tema isa prints Philipi surma 8. september 2022
Parun Greenwich 9. aprill 2021 Päris tiitli pärast tema isa prints Philipi surma 8. september 2022

Charlesi täielik kõnetlusviis Suurbritannia kuningana on järgmine: Tema Majesteet Charles III, Jumala armust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi ning tema teiste maade ja territooriumite kuningas, Rahvaste Ühenduse juht, Usu kaitsja.

TunnustusRedigeeri

MärkusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Titles and Heraldry - website of Prince f Wales
  2. Elston, Laura (8. september 2022). "Will Charles grant Philip's wish about Edward?". Evening Standard. London. Vaadatud 8. september 2022.

VälislingidRedigeeri

Eelnev
Elizabeth II
Suurbritannia kuningas
2022
Järgnev
'