Noblessneri laevatehas

Noblessneri laevatehas (omaaegse nimega "Noblessneri" Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas) oli 1913. aastal Tallinnas Kalamajas Tööstuse tänava ja mere vahelisel alal asutatud tööstusettevõte, mille põhitegevus oli allveelaevade ehitus ja hooldus.

AS Noblessner vene keeles Акционерное общество Ноблесснер
Asutatud	1913
Asutajad	Emanuel Nobel ja Gustav Lessner
Peakorter	Tallinn
Valdkonnad	allveelaevade ehitus

Aja jooksul on laevaehitustehas kandnud ka nimesid AS Peetri Laevaehitustehas, Peetri tehas, Sõjalaevastiku tehas nr 7, 7. (sõja)tehas, Meretehas nr 7 ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist Tallinna Meretehas.

Noblessneri sadam ja pildi ülaosas Lennusadam

Ajalugu

Eellugu

20. sajandi alguses panustas Venemaa keisririik sõjalise võimsuse suurendamisel Saksa keisririigiga sõjalaevastiku juhi Alfred von Tirpitzi eeskujul eriti just laevastiku arendamisse. Seepärast rajati Tallinna lisaks muudele mereväe tarbeks ehitatuile ka Kopli poolsaarele kolm suuremat erakapitalil põhinevat tehast sõjalaevade ehitamiseks – poolsaare lõunaküljele Bekkeri, põhjaküljele Noblessneri ja poolsaare tippu Vene-Balti laevatehas.

1912. aastal moodustasid kaks Peterburi ettevõtet – Ludvig Nobeli Diislid, mille juht oli dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli venna – Venemaa suurärimehe Ludvig Nobeli poeg Emanuel Nobel ja Gustav Lessner (torpeedoseadmed) – Tallinnas, Peterburi Arveldus- ja Laenupanga krediteerimisel firma allveelaevade ehitamiseks. Peterburi Arveldus- ja Laenupanga ning ka Peterburi suurettevõtete (Lessner, Treugolnik, Nobel & Lessner) juhatusse kuulunud Mihhail Plotnikovi eestvedamisel meelitati suurema palgaga uude tehasesse üle ka Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehasest väärtuslikumad spetsialistid: allveelaevade peakonstruktor Ivan Bubnov ja laevaehitustehase peainseneriks esimese vend Grigori Bubnov ning hulk Peterburi tehase joonestajaid ja eriti kogenud meistreid (kokku 38 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat).

Allveelaevade koostamine laevatehases

Noblessneri laevatehase staaplite slipivanker

1912. aastal võeti vastu Venemaa sõjalaevastiku arenguprogamm ("Программа усиленнаго судостроенiя"), mille järgi kavatseti ehitada 18 allveelaeva. Riigipoolse tellimuse 12 allveelaeva ehitamiseks sai äsja asutatud Noblessneri laevatehas, 6 allveelaeva telliti Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehaselt.

18. augustil 1915 kirjutasid Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi ja AS Noblessneri esindajad Mihhail Plotnikov ja N. Karpov alla viie Holland-tüüpi allveelaeva tarnimisele, mille osad valmistati USA-s ja monteeriti lõplikult kokku Tallinnas. Hilisemas ekspluatatsioonis selgus, et allveelaevade ostmine õigustas end täielikult. Need kolmel aurulaeval kohale veetud allveelaevad olid hea manööverdusvõimega ja korraliku kvaliteediga ning kuna kohaletoimetamine sujus viperusteta, sõlmis mereministeerium AS Noblessneri initsiatiivil veel kolm lepingut 12 Holland-tüüpi allveelaeva ostmiseks.

Allveelaevade ehitamine laevatehases

Gepard, Vepr 1915.

Aastatel 1914–1917 ehitati Noblessneri Laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva Läänemere laevastiku jaoks ja kolm Vaikse ookeani laevastiku jaoks. Naabruses asunud Volta tehases valmis­tati ehitatavatele allveelaevadele kogu elektriseadmestik.

Allveelaeva Jorš ("Ёршъ") veeskamine 1917. aastal

Allveelaevad:

• Tigr ("Тигръ"),
• Lvitsa ("Львица"),
• Pantera ("Пантера"),
• Rõss ("Рысь"),
• Jaguar ("Ягуаръ"),
• Kuguar ("Кугуаръ"),
• Leopard ("Леопардъ") Läänemere laevastikule,
• Tur ("Туръ")
• Jorš ("Ёршъ"),
• Forel ("Форель"),
• Ugor ("Угорь"),
• Jaz ("Язь") Vaikse ookeani laevastikule.

Aastal 1916 sai tehas tellimuse 20 suure ookeaniallveelaeva ehitamiseks. Osa materjali jõuti tuua kohale, kuid allveelaevad jäidki projektina paberile. Suurest allveelaevaprojektist alles jäänud materjalist ehitati 1920. aastate algul kolm teraskerega mootorpurjekat: Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa.

Laevatehase ehitised

Noblessneri laevatehase administratiivhoone

Noblessneri laevatehase elektrijaam

Lühikese ajaga ehitati Kalamajas välja Noblessneri laevatehase administratiivhoone, tehasehooned: laevasüsteemide tsehh, laevaehitustsehh ja valukoda, värvilise metalli valukoda, laevatehase koostetsehh, abi-remonditsehh, akumulaatoritsehh, laod ja rajatised.

Nende hulka kuulusid lisaks tootmishoonetele ja laevatehase raudteele, elling, slipp alusraamiga, slipi muulid, staaplitele ka oma elektrijaam ja veevarustussüsteem koos veetorn-elamuga ning inseneride elamu koos kõrvalhoonete ja aiaga.

• 
  Ladu
• 
  Inseneride elamu
• 
  Veetorn-elamu
• 
  Tööstuse tänava poolne metallaed koos väravaga
• 
  Värvilise metalli valukoja korsten

A/S Peetri Tehas

Noblessneri laevatehase ladu 2013. aastal

Noblessneri Laevatehas nimetati 1916. aastal ümber Peetri Laevatehaseks (АО "Петровская верфь") (alates 14. novembrist 1916), pärast Eesti iseseisvumist jätkas tehas laevaehitust ning seal ehitati Eesti mootorpurjekad Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. Laevaehituse AS Peetri tehas pankrotistus 1925. aastal ning selle omandas Eesti Pank kui suurim võlausaldaja. Aktsiaseltsi kinnisvara avalikul oksjonil omandanud Eesti Pank nimetas ettevõtte ümber Riigi Laeva- ja Mehaanika Tehaseks. Tehast ei käivitatud ning selle varad müüdi maha, osaomaaegse sõjatehase hooneid renditi erinevatele ettevõtetele, sealhulgas ka laoruumideks.

Punalipulise Balti laevastiku remondibaas

Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist anti Peetri tehas koos Arsenaliga NSV Liidu sõjamerelaevastiku Punalipulise Balti laevastiku remondibaasiks ning allutati Balti laevastiku suurtükiväe ülemale. Baasi ülesandeks sai Balti laevastiku ja Läänemere rajooni rannakaitse rannasuurtükkide remont ja hooldus.

7. tehas

1944. aastal (22. septembrist 1944 kuni 17. maini 1951) sai tehasest NSV Liidu Sõjamerelaevastiku Tallinna Meretehas (Таллиннский морской завод ВМФ СССР), kus 50 aasta jooksul tehti Nõukogude mereväe ujuvbaaside, patrull-laevade, soomustatud torpeedokaatrite, allveetõrjelaevade, puksiiride ning piirivalvelaevade ja muude laevade remonti ja ümberehitusi. Laevatehas kandis 17. maist 1951 kuni 1. juulini 1968 nime NSV Liidu mereväe Meretehas nr 7 (Морской завод №7 ВМФ СССР) ja 1. juulist 1968 kuni 26. juulini 1992 nime NSV Liidu mereväe 7. laevaehitustehas (7 судоремонтный завод ВМФ СССР, СРЗ–7).

1955. aastal alustas tehas uuesti laevaehitust, enamasti tehti neid Nõukogude mereväele: miini- ja torpeedo- ning vahilaevu, (морские артиллерийские плавучие щиты), ujuvdokke, iseliikuvaid pargaseid ja laevavarustust. Lisatööna tehti Meretehases tsiviillaevade remonti, nt remonditi vaalapüügilaevu ja mitut tüüpi kalatraalereid.

Tallinna Meretehas

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas. Seal ehitati Eesti Piirivalveametile patrull-laev Pikker ja remonditi ka allveelaeva Lembit enne selle üleandmist Eesti Meremuuseumile. Aastaid seisis Meretehase staaplil ka purjelaev Vega, mille remonti seal ei lõpetatudki.

Pärast Tallinna Meretehase pankrotti 2001. aastal kuulub tehas BLRT Grupile ning tehase territooriumil ehitatakse Noblessneri elamukvartalit. Sellega seoses nimetati 2013. aastal ka Peetri sadam ümber Noblessneri sadamaks.

Noblessneri kvartal

Noblessneri kvartali ala 2015. aastal

 Pikemalt artiklis Noblessneri kvartal, Noblessneri sadamalinnak

Vaata ka

• Ludvig Nobel
• Pantera (allveelaev)
• Bekkeri laevatehas
• Vene-Balti laevatehas
• Peeter Suure Sadam
• Lennusadam

Kirjandus

• Муру, Николай Петрович, История отечественного военного судоремонта. Книга третья. Заводы. Люди. Корабли., ISBN 978-5-904180-05-8, 2011, 624 lk

Välislingid

• Noblessneri kvartal võib saada üheks linna pärliks Postimees, 7. juuni 2007
• Noblessneri kvartal muudab Peetri sadama atraktiivseks
• Noblessneri laevatehase territooriumil asetsevad kultuurimälestised
• Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 18. augusti 1997. a. määrus nr 46
• Tallinn – impeeriumi suur laevatehas Eesti Ekspress, 18. jaanuar 2009
• Класс "Кайман"
• техника-молодежи 2'1985, УТОНУВШЕЕ В АРХИВАХ? , ... подлодки типа «Барс»
• Robert Nerman, Endine Noblessneri tehas elas üle palju pöördelisi ja keerukaid aegu, www.postimees.ee, 13. oktoober 2006