Märts 2018
Märts 2018, kroonika.
2018. aasta märts algas neljapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast laupäeval.
1. märts muuda
- Saksamaal valis Saarimaa parlament häältega 40:11 liidumaa uueks peaministriks Kristlik-Demokraatliku Liidu liikme Tobias Hansi.
2. märts muuda
- Armeenia parlamendis toimusid presidendivalimised. Häältega 90:10 valiti presidendiks ainsana sellele ametikohale kandideerinud Armen Sargsjan.
3. märts muuda
- Pakistanis toimusid parlamendi ülemkoja (senati) valimised.
4. märts muuda
- Ameerika Ühendriikides Los Angeleses toimus 90. Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhindade tseremoonia. Viis auhinda, sealhulgas parima filmi auhinna pälvis Guillermo del Toro film "Vee puudutus". Parimaks meespeaosatäitjaks valiti Gary Oldman ja parimaks naispeaosatäitjaks Frances McDormand.[1]
- Austrias Kärnteni liidumaal toimusid kohaliku parlamendi valimised, mille võitis 47,7% häältega Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei, kes sai 36-kohalises parlamendis 17 kohta. Valimisaktiivsus oli 63,6%.
- El Salvadoris toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis parempoolne erakond Rahvuslik Vabariiklik Liit (ARENA), mis sai 42,3% häältest ja 37 kohta 84-liikmelises parlamendis.
- Itaalias toimusid parlamendivalimised. Euroskeptiline Viie Tähe Liikumine kogus 32,7% häältest, teiseks tuli Demokraatlik Partei 18,7%-ga, järgnesid Põhjaliiga 17,4%-ga ja Forza Italia 14%-ga häältest.
- Suurbritannias Salisburys leiti pargipingilt mürgitatuna endine Venemaa luureohvitser, ühtlasi Suurbritannia välisluure kasuks töötanud Sergei Skripal ja tema tütar Julija Skripal. 10 päeva hiljem süüdistas Suurbritannia valitsus ametlikult Venemaa võime Skripalide mürgitamises.
- Eesti välisminister Sven Mikser alustas viiepäevast ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, mille raames toimus järgmisel päeval, 5. märtsil tema ja teiste Balti riikide välisministrite kohtumine oma Ameerika Ühendriikide kolleegi Rex Tillersoniga. Muuhulgas valmistati kohtumisel ette aprilliks kavandatud Baltimaade presidentide kohtumist Donald Trumpiga.
6. märts muuda
- Indias astus ametist tagasi Nagalandi peaminister T. R. Zeliang. Samal päeval nimetati uueks peaministriks Neiphiu Rio, kelle volitused algasid 8. märtsil.
7. märts muuda
- Hollandi välisministrina astus ametisse Stef Blok.
- Sierra Leones toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. Kuna presidendivalimistel ei kogunud ükski kandidaat võiduks vajalikku häälteenamust, läksid enim hääli kogunud Julius Maada Bio ja Samura Kamara edasi teise, 27. märtsil toimuvasse valimiste vooru.
- Eesti kaitseminister Jüri Luik alustas kolmepäevast visiiti Ameerika Ühendriikides, mille raames kohtus ta oma Ameerika Ühendriikide kolleegi James Mattisega.
9. märts muuda
- Eesti Reformierakonna juhatus vabastas ametist erakonna peasekretäri Tõnis Kõivu. Kuni uue peasekretäri ametisse nimetamiseni asus peasekretäri kohuseid täitma peakontori juhataja Ene Kaups.
10. märts muuda
11. märts muuda
- Colombias toimusid parlamendivalimised. Alamkoja valimistel oli edukaim Liberaalne Partei, mis sai 16,6% häältest ja 35 kohta 166 valitavast kohast. Ülemkoja valimistel oli edukaim Demokraatlik Tsenter, mis sai 16,4% häältest ja 19 kohta 102 valitavast kohast. Valimisaktiivsus oli umbes 49%.
- Kuubal toimusid parlamendivalimised. Igale kohale oli esitatud üks kandidaat, kõik 605 kandidaati osutusid ka valituks. Valimisaktiivsus oli 82,9%.
- Nepali parlamendis võitis peaminister Khadga Prasād Sharma Olī valitsus häältega 208:60 usaldushääletuse.
- Tšiili presidendina astus ametisse Sebastián Piñera.
13. märts muuda
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et vabastab ametist riigisekretär Rex Tillersoni ja nimetab tema asemele Luure Keskagentuuri direktori Mike Pompeo. LKA direktori kohale esitas Trump Gina Haspeli, kellest saab esimene naine selles ametis.
- Grenadal toimusid parlamendivalimised. Valimistel saavutas absoluutse enamuse Uus Rahvuslik Partei, mis sai 58,9% häältest ja kõik 15 parlamendikohta. Valimisaktiivsus oli 73,7%.
- Nepalis valis valimiskogu presidendiks tagasi Bidhya Devi Bhandari.
- Saksamaal jõustus Baieri liidumaa peaministri Horst Seehoferi tagasiastumine. Peaministri kohuseid asusid järgmisest päevast ajutiselt täitma Barbara Stamm ja Ilse Aigner.
- Saksamaal astus tagasi Hamburgi ülemlinnapea Olaf Scholz. Järgmise päevast sai ülemlinnapea ajutiseks kohusetäitjaks Katharina Fegebank.
14. märts muuda
- Saksamaa parlamendi alamkoda Bundestag valis häältega 364:315 liidukantsleriks tagasi Angela Merkeli. Samal päeval vannutati ta ametisse ja nimetas ka oma uue valitsuse, kus välisministriks sai Heiko Maas, rahandusministriks Olaf Scholz, siseministriks Horst Seehofer ja kaitseministriks Ursula von der Leyen.
- Sloveenias teatas oma tagasiastumisest peaminister Miro Cerar.
15. märts muuda
- Slovakkias astus tagasi peaminister Robert Fico. Samal päeval tegi president Andrej Kiska uue valitsuse moodustamise ülesandeks Peter Pellegrinile.
16. märts muuda
- Saksamaal valis Baieri liidumaa parlament häältega 99:64 uueks peaministriks Markus Söderi, kes samal päeval ka ametisse astus.
- Ukraina president kuulutas välja terrorismivastase operatsiooni lõppemise Donbassis ja selle asendamise ühendjõudude operatsiooniga (операції Об’єднаних сил).[2]
17. märts muuda
- Austraalias Lõuna-Austraalia osariigis toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis Liberaalne Partei, kes sai 47-kohalises parlamendis 24 kohta.
- Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri esimeheks sai Bakir Izetbegović.
- Hiina parlament valis ühehäälselt presidendiks tagasi Xi Jinpingi, olles eelnevalt teinud põhiseadusesse parandused, millega kaotati presidendi ametiaegadele kehtinud piirangud.
- Mauritiuse president Ameenah Gurib teatas, et astub 23. märtsil ametist tagasi. Gurib oli sattunud terava kriitika alla seoses korruptsioonikahtlustustega, mille uurimiseks moodustas ta küll uurimiskomisjoni, kuid rikkus selle moodustamisel põhiseadust ja oli sunnitud ametist lahkuma.
18. märts muuda
- Hiina parlament valis peaministriks tagasi Li Keqiangi.
- Venemaal toimusid presidendivalimised. Ooutspäraselt valiti presidendiks tagasi Vladimir Putin, kes sai 76,69% häältest. Teisele kohale tuli 11,77% häältega Kommunistliku Partei kandidaat Pavel Grudinin. Valimisaktiivsus oli 67,54%.
19. märts muuda
- Austraalias astus Lõuna-Austraalia osariigi peaministrina ametisse Steven Marshall.
- Trinidadi ja Tobago presidendina astus ametisse Paula Mae Weekes.
- Eestis teatati, et Olympic Entertainment Groupi suuromanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov nõustusid ettevõtte Odyssey Europe tehtud ülevõtmispakkumisega, müües oma osaluse Olympic Entertainment Groupis 185 miljoni euro eest.
- XIII Riigikogus otsustas Eesti Reformierakonna fraktsioon hääletuse tulemusel esitada Riigikogu aseesimehe kandidaadiks seni sellel ametikohal töötanud Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri asemel Kalle Laaneti.
20. märts muuda
- Slovakkia president Andrej Kiska lükkas tagasi peaministrikandidaadi Peter Pellegrini esitatud valitsuse koosseisu, kuna ei pidanud siseministri kandidaati piisavalt usaldusväärseks. Järgmisel päeval esitas Pellegrini valitsuse koosseisu koos uue siseministri kandidaadiga, kelle president Kiska heaks kiitis.
21. märts muuda
- Antigual ja Barbudal toimusid parlamendivalimised. Valimistel saavutas absoluutse enamuse Antigua ja Barbuda Tööpartei, mis sai 59,2% häältest ja 15 kohta 17-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 76,5%.
- Hollandis toimusid kohalike omavalitsuste valimised ning rahvahääletus uue luure- ja julgeolekuteenistuste seaduse heakskiitmiseks.
- Myanmaris astus tervislikele põhjustele viidates ametist tagasi president Htin Kyaw. Presidendi kohuseid asus täitma esimene asepresident Myint Swe.
- Peruus astus ametist tagasi korruptsioonis süüdistatud ja parlamendis teise umbusaldushääletusega silmitsi seisnud president Pedro Pablo Kuczynski, kuid jäi kohuseid edasi täitma kuni asepresident Martín Vizcarra ametisse vannutamiseni 23. märtsil.
22. märts muuda
- Antigual ja Barbudal astus ametisse peaminister Gaston Browne'i uus valitsuskabinet.
- Hispaanias ei suutnud Kataloonia parlament esimesel katsel valida piirkonnale uut presidenti. Ainsana sellele kohale kandideerinud Jordi Turull sai 64 poolt- ja 65 vastuhäält. Valimiste teine voor määrati 24. märtsile.
- Slovakkias astus ametisse Peter Pellegrini valitsus.
- Eestis valis XIII Riigikogu endale uue juhatuse: Riigikogu esimeheks valiti 54 häälega tagasi Eiki Nestor, esimeseks aseesimeheks 56 häälega Enn Eesmaa ja teiseks aseesimeheks 30 häälega Kalle Laanet.[3]
23. märts muuda
- Mauritiusel asus seoses president Ameenah Guribi tagasiastumisega presidendi kohuseid täitma asepresident Barlen Vyapoory.
- Eestis kinnitas Tallink Grupi nõukogu alates 1. maist ettevõtte tegevjuhiks kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene ja peatas ettevõtte strateegilise osaluse müügi välisinvestorile.[4]
24. märts muuda
- Hispaanias Kataloonia parlamendis toimuma pidanud Kataloonia presidendi valimiste teine voor jäi ära, sest ainsana presidendi kohale kandideerinud Jordi Turull vahistati Hispaania keskvõimu korraldusel seoses tema rolliga 2017. aasta Kataloonia iseseisvusreferendumi organiseerimisel.
- Itaalias astus seoses kuu alguses toimunud parlamendivalimistega ametist tagasi peaminister Paolo Gentiloni.
- Sierra Leone ülemkohus lükkas edasi 27. märtsiks kavandatud presidendivalimiste teise vooru.
25. märts muuda
- Grenadas tegi peaminister Keith Mitchell teatavaks oma uue valitsuse koosseisu.
- Venemaal Kemerovos puhkes kohaliku aja järgi kl 17 kaubandus- ja meelelahutuskeskuses Zimnjaja Višnja põleng, milles hukkus vähemalt 64 inimest, kellest 41 olid lapsed. Tegemist oli ohvriterohkeima põlenguga Venemaa ajaloos alates 2009. aastast.[5]
26. märts muuda
- Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit andsid suurele hulgale Venemaa diplomaatidele korralduse riigist lahkuda. Ameerika Ühendriigid saatsid välja 60 Venemaa diplomaati ja sulgesid Venemaa konsulaadi Seattle'is, Euroopa Liidu liikmena ühines sanktsioonidega ka Eesti, andes Venemaa kaitseatašeele korralduse riigist lahkuda. Sanktsioonid olid reaktsioon kuu alguses aset leidnud endise Venemaa luureohvitseri Sergei Skripali mürgitamisele Suurbritannias.
- Sierra Leone ülemkohus andis loa jätkata presidendivalimiste teise vooruga, mille toimumine määrati nüüd 31. märtsile.
- Slovakkia parlamendis võitis peaminister Peter Pellegrini valitsus usaldushääletuse. Valitsust toetas 81, selle vastu hääletas 61 parlamendiliiget.
- Eestis tühistas Finantsinspektsioon Ukraina omanikele kuuluva Versobanki tegevusloa. Aluseks said kahtlustused panga kaudu korraldatud rahapesus.[6]
28. märts muuda
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump vabastas ametist ebaeetilises käitumises kahtlustatava veteraniasjade ministri David Shulkini. Shulkini kohuseid asus ajutiselt täitma Robert Wilkie, uueks ministrikandidaadiks esitas Trump admiral Ronny Jacksoni.
- Egiptuses lõppesid kolm päeva kestnud presidendivalimised.
- Mayotte'i uueks prefektiks nimetati Dominique Sorain, kelle volitused ametikohal algavad 30. märtsil.
- Saksamaal valis Hamburgi parlament häältega 71:45 Hamburgi uueks ülemlinnapeaks sotsiaaldemokraat Peter Tschentscheri.
31. märts muuda
- Ameerika Ühendriikides lahkus ametist riigisekretär Rex Tillerson.
- Botswanas täitus president Ian Khamal põhiseadusega lubatud 10 aastat presidendiametis ja ta lahkus seetõttu ametist.
Viited muuda
- ↑ http://www.oscars.org/oscars/ceremonies/2018
- ↑ "Poroshenko: ATO over, Joint Forces Operation starting" (inglise). UNIAN.
- ↑ Riigikogu valis esimeheks tagasi Nestori, aseesimeesteks said Eesmaa ja Laanet Postimees, 22.03.2018
- ↑ Tallinki juhiks sai Paavo Nõgene, suurosaluse müük peatati Postimees Majandus, 23.03.2018.
- ↑ Число погибших при пожаре в ТЦ в Кемерове увеличилось до 64 РИА Новости, 26.03.2018
- ↑ Rahapesus kahtlustatav pank pandi päevapealt kinni Versobank, 26.03.2018.