Ava peamenüü

Katapõõsas (Catha edulis) on kikkapuuliste sugukonda kuuluv igihaljas põõsas või puu.

Katapõõsas
Catha edulis.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kikkapuulaadsed Celastrales
Sugukond Kikkapuulised Celastraceae
Perekond Catha
Liik Katapõõsas
Binaarne nimetus
Catha edulis
(Vahl) Forssk. ex Endl.

MorfoloogiaRedigeeri

Katapõõsas on 2–2,5 m kõrgune. Lehed paiknevad õitsevatel okstel vastakuti, muidu vahelduvalt. Lehed on nahkjad, 3–12 cm pikad, ovaalsed või elliptilised, täkilise või hambulise servaga, pealt läikivad ja oliivrohelised, vanemad lehed võivad olla punakasvioletsed. Väikesed helekollased õied kasvavad kobarates. Korjatud lehed tuleb 24 tunni jooksul ära tarvitada.[1]

LevilaRedigeeri

Katapõõsas pärineb Ida-Aafrikast (Etioopiast, Keeniast), Lõuna-Araabiast (Põhja-Jeemenist) ja Põhja-Madagaskarilt. Katapõõsale meeldib kasvada kõrgustikualadel.[1]

Saadused ja kasutusviisidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Katapõõsa lehed

Noored võrsed ja lehed keeratakse banaanilehte, paberisse või kilesse, et need enne kasutamist ära ei kuivaks. Neid võib ka panna sügavkülma või ära jahvatada. Lehti näritakse või neist tehakse teed või pastat. Lehtedest võib mee ja suhkru lisamisel teha ka maiustusi. Samuti segatakse neid kohvi hulka. Kuivatatud lehte võib suitsetada paljalt või hašiši hulka segatuna. Kata lehti näritakse mõned minutid ja hoitakse suus nagu närimistubakat, mida aeg-ajalt näkitsetakse või neelatatakse.[1]

ToimeRedigeeri

Kata mõjutab tõenäoliselt kolinergilisi ja adrenergilisi närviimpulsse. Kata toime põhineb suures osas katinoonil, mis stimuleerib serotoniini, dopamiini ja norepinefriini vabanemist, mistõttu kata toimib stimulandina. Kata ergutab meeli, parandab füüsilist vastupidavust ja keskendumisvõimet, kõrgendab meeleolu ning vähendab une- ja toiduvajadust. Kata on ka pikaajalise toimega valuvaigisti, mille toime võib kesta poolest tunnist ööpäevani.[1]

Islamimaades kasutatakse katat suhtlemis- ja esinemisoskuse parandamiseks, samuti peetakse seda armurohuks ning võetakse masenduse, peavalu, tripperi, maovaevuste, maohaavandite, köha, astma ja palaviku puhul.[1]

HoiatusRedigeeri

Kata põhjustab erutust, ängistust, maaniat, isutust, pupillide laienemist, hüperaktiivsuse suurenemist, vererõhu ja kehatemperatuuri tõusu, mao-, kurgu-, ja söögitorupõletikku, seedetrakti haavandeid, maksa- ja neerukahjustusi, bronhiiti, vähki, migreeni ja ajuverejooksu.[1] Kata omamine on Eestis karistatav.[2]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri