Närviimpulss
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise. Elektriline muutus tähendab täpsemalt seda, et toimub muutus närviraku membraanipotentsiaalis. Närviimpulssideks vajalik energia tuleb põhiliselt närvirakkude mitokondrites muundatud ja kogutud energiast (vt ka ATP ehk adenosiintrifosfaat).
Närviimpulss kandub ühest rakust teise sünapsi kaudu. Elektrilise sünapsiga ühenduse puhul kandub närviimpulss otse ühest rakust teise, sest kaks rakku puutuvad omavahel kokku. Kokkupuutepunktis antakse membraanipotentsiaali muutus edasi ühest rakust teise. Selline ühendus on kiirem. Teistsugused sünapsid on ajus. Nende nimetus on keemiline sünaps. Keemilise sünapsi puhul on kahe neuroni vahel õhuke vahe. See on sünaptiline pilu. Kui elektriimpulss jõuab mööda aksonjätket sünapsini, vallandab see impulssi saatva raku otsas keemiliste ainete, virgatsainete (neurotransmitterite) molekulid, mis vabanevad sünaptilisse pilusse. Molekulid liiguvad läbi pilu teise neuronini ja seonduvad seal membraanil olevate retseptoritega, mis avavad tee ioonidele vastuvõtva raku sisse. Selle tõttu muutub raku elektrilaeng (membraanipotentsiaal).
Neuronitel võib olla väga palju (tuhandeid) ühendusi teiste neuronitega. Lisaks sellele on osade keemiliste sünapsite funktsiooniks mitte ergastav vaid hoopis inhibideeriv, vaigistav roll. Kui siis nende kõigi sünapsite kaudu saabuvate närviimpulsside koosmõju ületab teatava piiri, lävendi, saadab närvirakk elektriimpulsi mööda aksonit väljapoole, teistele neuronitele. Ajus on ühendused paljude närvirakkude vahel, nende abil moodustuvad keerulised närvirakkude võrgustikud, nende omavahelised seosed. Toetudes närviimpulsside abil edastatud seostele, loob meie aju meeleelundite abil saadud signaalidest pildi välise maailma kohta. Üldistavalt võib öelda, et närviimpulss on elektrilaengute muutumise keel, millesse tõlgitakse kogu ümbritseva maailma paljusus: valguse, helide, lõhnade, maitsete ja puudutuste kaskaad. Ilma neuronite närviimpulssideta poleks ei teadvust ega mälu. Neuroteaduse eksperimendid on veenvalt näidanud, et kogu meie vaimne aktiivsus kõrgemast filosoofiast madalatasemeliste refleksideni kulgeb neuronvõrkude aktiivsuse vahendusel.[1]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Andres Laan. Tehisintellekt. loomadest ja masinatest (2017)