Palavik
See artikkel vajab toimetamist. |
Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri. Harilikult seostatakse palavikku mõne haigusega ja seda peetakse haiguse sümptomiks. Nii näiteks algab Ebola viirushaigus gripile omaste sümptomitega: väsimusega, kõrge palavikuga (38,9 °C ja enam) koos külmavärinatega, liigesevaluga, lihasevaluga ja valuga rinnus, iiveldusega koos kõhuvalu, kõhulahtisuse, oksendamisega ja isutusega.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1a/Palavik%2C_Oskar_Kallis%2C_TKM_TR_8494_A_557.jpg/220px-Palavik%2C_Oskar_Kallis%2C_TKM_TR_8494_A_557.jpg)
Palaviku korral tuleks kindlasti teha eristusdiagnoos ja võimalusel teha mitmed laboratoorsed uuringud, selgitamaks välja palavikku põhjustavad tegurid.
Inimesel loetakse normaalseks kehatemperatuuriks vahemikku 36,5–37,5 °C, kuid see on siiski varieeruv – inimesel võib kehatemperatuur digitaalse termomeetriga mõõtes olla ka 35,5 °C ja seega temperatuuri tõus 37 °C-ni näitab sellel inimesel juba kõrgemat palavikku.
Palavik üle 42 °C võib olla eluohtlik.
Palavikuga käivad tavaliselt kaasas loidus, isutus, unisus ja keskendumisraskused.
Palavikku mõõdetakse haiguste diagnoosimisel ka koduloomadel.
Mesilaste letaalne kehatemperatuur on 48–50 °C.
Metsloomadel sõltub kehatemperatuur nii elupaigast kui ka aastaajast. Nii on rästikute jaoks surmav kehatemperatuur 37 °C, mis toob kaasa ülekuumenemuse.
Tundmata päritoluga palavik
muudaTundmata päritoluga palavikku põhjustavad mitmed pahaloomulised kasvajad – kroonilised leukeemiad, lümfoomid, metastaseerunud vähkkasvajad, neeruvähk, kolorektaalvähk, rinnanäärmevähk jt.
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Palavik |
- Margus Lember, Ene Anijalg, Tundmata päritoluga palavik, Eesti Arst 2009; 88(1):62–68, veebiversioon (vaadatud 30.09.2014)