Vikipeedia

Kikkapuulised

taimesugukond

Kikkapuulised (Celastraceae) on sugukond taimi kikkapuulaadsete seltsist.

Kikkapuulised
Harilik kikkapuu Euonymus europaeus
Harilik kikkapuu Euonymus europaeus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kikkapuulaadsed Celastrales
Sugukond Kikkapuulised Celastraceae

Kikkapuulised on mitmekesine sugukond, kuhu kuulub 98 perekonda ja ligikaudu 1200 liiki taimi.[1] Kikkapuuliste seas on nii puittaimi, põõsaid kui ka ronitaimi.[1] Kikkapuuliste sugukond kuulub riiki Plantae, hõimkonda Streptophyta, klassi Equisetopsida ja seltsi Celastrales.[2] Sugukond on globaalselt laialdaselt levinud, esinedes mõlema poolkera parasvöötmes, kuigi kõige rohkem just troopikas ja subtroopikas.[3]

Morfoloogia

muuda

Üldiselt on kikkapuulistel lihtlehed, leheseis on vahelduv või vastakune.[1] Lehed on sileda või peensaagja servaga.[4] Abilehed on väikesed või puuduvad.[1]

Kikkapuulised on tavaliselt kahekojalised ja nende õied on aktinomorfsed, ühe- või kahesugulised.[1] Õied on tavaliselt 1 cm läbimõõduga ja valkjad.[4] Tupplehti ja kroonlehti on neli või viis, tolmukaid tavaliselt 2–5, kahesugulise liigi korral paiknevad tomukad vaheldumisi kroonlehtedega.[1] Kikkapuuliste sigimik võib olla nii perigüünses kui ka epigüünses asendis.[1]

Kikkapuuliste vili on tavaliselt kupar,[4] tihti just kolmepesaline ja pesa-avanev ehk lokulitsiidne, aga esineb ka luuvilju ja erisuguseid avavilju, kuivvilju.[1] Kikkapuuliste seemned on tavaliselt oranžid,[4] harva valged.[1] Arill võib esineda, seemned mõnikord tiiblevised.[1]

Taksonoomia

muuda

Kikkapuuliste sugukonda kuuluvad järgmised perekonnad:[2]

  1. Acanthothamnus Brandegee
  2. Allocassine N.Robson
  3. Anthodon Ruiz & Pav.
  4. Apatophyllum McGill.
  5. Apodostigma R.Wilczek
  6. Arnicratea N.Hallé
  7. Bequaertia R.Wilczek
  8. Brassiantha A.C.Sm.
  9. Brexia Noronha ex Thouars
  10. Brexiella H.Perrier
  11. Campylostemon Welw. ex Benth. & Hook.f.
  12. Canotia Torr.
  13. Cassine L.
  14. Catha Forssk. ex Scop.
  15. Celastrus L.
  16. Cheiloclinium Miers
  17. Crossopetalum P.Browne
  18. Cuervea Triana ex Miers
  19. Denhamia Meisn.
  20. Dicarpellum (Loes.) A.C.Sm.
  21. Dinghoua R.H.Archer
  22. Elachyptera A.C.Sm.
  23. Elaeodendron Jacq.
  24. Empleuridium Sond. & Harv.
  25. Euonymus L.
  26. Evonymopsis H.Perrier
  27. Fraunhofera Mart.
  28. Glyptopetalum Thwaites
  29. Goniodiscus Kuhlm.
  30. Gyminda (Griseb.) Sarg.
  31. Gymnosporia (Wight & Arn.) Hook.f.
  32. Hartogiopsis H.Perrier
  33. Haydenoxylon M.P.Simmons
  34. Hedraianthera F.Muell.
  35. Helictonema Pierre
  36. Hexaspora C.T.White
  37. Hippocratea L.
  38. Hylenaea Miers
  39. Hypsophila F.Muell.
  40. Kokoona Thwaites
  41. Lauridia Eckl. & Zeyh.
  42. Lepuropetalon Elliott
  43. Loeseneriella A.C.Sm.
  44. Lophopetalum Wight ex Arn.
  45. Lydenburgia N.Robson
  46. Macgregoria F.Muell.
  47. Maurocenia Mill.
  48. Maytenus Molina
  49. Menepetalum Loes.
  50. Microtropis Wall. ex Meisn.
  51. Monimopetalum Rehder
  52. Mortonia A.Gray
  53. Mystroxylon Eckl. & Zeyh.
  54. Nicobariodendron Vasudeva Rao & Chakrab.
  55. Orthosphenia Standl.
  56. Parnassia L.
  57. Paxistima Raf.
  58. Peripterygia Loes.
  59. Peritassa Miers
  60. Plagiopteron Griff.
  61. Platypterocarpus Dunkley & Brenan
  62. Plenckia Reissek
  63. Pleurostylia Wight & Arn.
  64. Polycardia Juss.
  65. Pottingeria Prain
  66. Prionostemma Miers
  67. Pristimera Miers
  68. Psammomoya Diels & Loes.
  69. Pseudosalacia Codd
  70. Ptelidium Thouars
  71. Pterocelastrus Meisn.
  72. Putterlickia Endl.
  73. Quetzalia Lundell
  74. Reissantia N.Hallé
  75. Robsonodendron R.H.Archer
  76. Rzedowskia Medrano
  77. Salacia L.
  78. Salacighia Loes.
  79. Salaciopsis Baker f.
  80. Salvadoropsis H.Perrier
  81. Sarawakodendron Ding Hou
  82. Schaefferia Jacq.
  83. Semialarium N.Hallé
  84. Simicratea N.Hallé
  85. Siphonodon Griff.
  86. Stackhousia Sm.
  87. Tetrasiphon Urb.
  88. Thyrsosalacia Loes.
  89. Tontelea Miers
  90. Torralbasia Krug & Urb.
  91. Tripterococcus Endl.
  92. Tripterygium Hook.f.
  93. Tristemonanthus Loes.
  94. Trochantha (N.Hallé) R.H.Archer
  95. Wilczekra M.P.Simmons
  96. Wimmeria Schltdl. & Cham.
  97. Xylonymus Kalkman ex Ding Hou
  98. Zinowiewia Turcz.

Mõned suuremad perekonnad kikkapuuliste sugukonnas on Euonymus L. (kikkapuu), Salacia, Gymnosporia ja Maytenus.[2]

Euonymus L.

muuda

Perekonda Euonymus L. (eesti keeles kikkapuu) kuulub ligikaudu 130 liiki taimi.[1] Perekonna liigilise mitmekesisuse kuumkohaks on Ida-Aasia, kuigi perekond on levinud väga laialdaselt.[1] Ökoloogilisest poolest võib välja tuua, et perekond kasvab tihti just vihmametsades.[1] Kikkapuu perekonnas on nii põõsastaimi kui ka puittaimi, mis võivad kasvada 25 meetri kõrguseks.[1] Perekonnale on iseloomulik ristvastakuti asetsevad lehed, mis on üldiselt pigem sileda servaga.[1] Samuti on iseloomulikud tunnused kahesugulised õied ja lokulutsiidne kupar.[1] Seemned on tavaliselt oranžid ja arilliga.[1] Kroonlehed on tihti helekollased, kollased võid helerohelised.[1]

Salacia L.

muuda

Perekonda Salacia L. kuulub vähemalt 150 liiki troopilises vööndis kasvavaid põõsaid, roni-, puhmas- ja puittaimi.[1] Perekonnale on iseloomulik vastakuti paiknevad lehed ja ümarad luuviljad, mis küpsena on punakasoranžid.[1] Samuti on perekonnale iseloomulik tunnus viietised õied.[1]

Gymnosporia L.

muuda

Perekond Gymnosporia L. koosneb väikestest puudest ja põõsastest, millel on tavaliselt astlad, mis võivad olla peenikesed või jämedad, sirged või kõverdunud.[5] Taimede koor on sile või veidi narmendav.[5] Perekonnale on iseloomulik vastakuti asetsevad lehed, millel on tavaliselt hambuline serv.[5] Taimede õied on ühesugulised, harva kahesugulised.[5] Kroonlehed võivad olla värvunud valgelt, kreemialt, kollaselt, heleroheliselt, roosalt või punaselt.[5] Perekonnale on omane septifraagne või lokulitsiidne kupar.[5] Seemneid, mis on läikivad ja punakaspruunid kuni mustad, on tavaliselt 1–4.[5] Seemnetel esineb arill, mis võib olla lihakas kuni õhuke, värvunud roosalt, valgelt, kollaselt või oranžilt.[5]

Maytenus Molina

muuda

Perekond Maytenus Molina on puude või põõsastena kasvav perekond, mis on levinud kogu Lõuna-Ameerikas, samuti ka Aafrikas, Põhja-Ameerikas ja mujal. Perekonnale iseloomulik leheseis on tavaliselt spiraalne või vahelduv.[6] Kroonlehed on värvunud kollaseks või roheliseks, mõnikord ka punaseks.[6] Vili on lokulitsiidne, seemned on läikivad ja punakaspruunid.[6] Seemet katab osaliselt või täielikult kollane, valge või lillakas arill, millel võib esineda lihakas endosperm.[6]

Eesti kikkapuulised

muuda

Eestis on kikkapuulistest olulisemad kaks liiki perekonnast kikkapuu (Euonymus. L): harilik kikkapuu (Euonymus europaeus L.) ja naastane kikkapuu (Euonymus verrucosus Scop.).[4]

Harilik kikkapuu

muuda

Hariliku kikkapuu oksad on siledad või üksikute kühmudega.[4] Tema lehed on peensaagja servaga ja elliptilised.[4] Taime kroonlehed on rohekad ja piklikud, viljaks lillakaspunane kupar.[4] Seemned on heledad ja üleni kaetud lihaka punakasoranži seemnerüüga.[4] Erinevalt naastaseke kikkapuule ei ripu hariliku kikkapuu seemned kuprast välja.[4] Eestis on harilik kikkapuu levinud Lõuna-Eestis, kuigi teda kasvatatakse ka ilutaimena.[4]

Naastane kikkapuu

muuda

Naastasel kikkapuul on ruljad oksad, mis on kaetud pruunikate näsadega.[4] Taime lehed on samasugused kui harilikul kikkapuul.[4] Naastase kikkapuu kroonlehed on pruunikad ja ümarad, vili on kollakasroosa kupar, millest valminuna ripuvad seemned välja.[4] Seemned on mustjad ja pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga.[4] Eestis metsistub liik harva, üldiselt on ta levinud ilupõõsana.[4]

Neotroopis

muuda

Väga mitmed kikkapuuliste perekonna liigid, mis kasvavad Neotroopises, on endeemsed.[7] Endeemsete liikidega perekondi on kokku 27 ja suurem osa neist asub Amazonase läheduses, kuigi endeemseid kikkapuulisi leidub üle kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerika.[7] Mõned sellised perekonnad on näiteks Celastrus L., Euonymus L., Hippocratea L., Zinowiewia Turcz., Schaefferia Jacq. ja Prionostemma Miers.[7]

Kasutus

muuda

Kikkapuuliste sugukonnale on omased mitmed erinevad bioaktiivsed ained: leitud on insektitsiitsete, kasvajavastaste, leukeemia vastaste, antibiootiliste ja tsütostaatiliste omadustega aineid.[8]

Hiina, India ja teiste Lõuna-Aasia riikide rahvameditsiinis on kikkapuuliste sugukonda kasutatud tuhandeid aastaid kognitiivne düsfunktsioon, epilepsia, unetuse, reuma, podagra ja düspepsia raviks.[9] Nende rahvameditsiini teadmiste rakendamine moodsates teaduslikes uuringutes on aidanud kikkapuulistes tuvastada laia valiku in vitro ja in vivo farmakoloogilisi toimeid, sealhulgas kasvajavastast, antimikroobset, põletikuvastast, vananemisvastast, antioksüdatiivset ning neuroprotektiivset toimet.[9] Hetkel on kõige rohkem uuritud liike Celastrus paniculatus Willd. ja Celastrus orbiculatus Thunb., aga võttes arvesse sugukonna suurt farmakoloogilist potentsiaali, on lootus, et ka teisi kikkapuuliste liike uuritakse just meditsiinilises võtmes tulevikus rohkem.[9]

Kikkapuuliste sugukonda kuulub igihaljas puittaim katapõõsas (Catha edulis), mida tarbitakse laialdaselt Ida-Aafrikas.[10] Rahvameditsiinis kasutatakse peamiselt taime noori lehti, mida manustatakse suukaudselt.[10] Lehti üldiselt näritakse, aga mõnel juhul, näiteks kõhulahtisuse, gonorröa ja hambavalu korral, on värskeid lehti ka keedetud.[10] Rikkalikud rahvameditsiinilised teadmised on olnud aluseks taime edasiseks tõhusaks uurimiseks, mis võib viia uute bioaktiivsete raviainete avastamiseni.[10]

Viited

muuda
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 Utteridge, Timothy M. A.; Jennings, Laura V. S. (2021). Trees of New Guinea. Richmond, United Kingdom: Kew publishing. ISBN 978-1-84246-750-3.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Celastraceae R.Br. | Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.
  3. ↑ "Euonymus europaeus L. | Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 Sepp, Silvia; Leht, Malle; Kukk, Toomas; Reier, Ülle; Tuulik, Taavi; Kuusk, Vilma; Zingel, Hanno; Oja, Tatjana; Kull, Tiiu, toim-d (1999). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto. ISBN 978-9985-830-27-7.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Jordaan, Marie; van Wyk, A.E. (aprill 1999). "Systematic studies in subfamily Celastroideae (Celastraceae) in southern Africa: reinstatement of the genus Gymnosporia". South African Journal of Botany. 65 (2): 177–181. DOI:10.1016/s0254-6299(15)30958-3. ISSN 0254-6299.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Robson, N. K., toim (1994). Flora of tropical East Africa. cela: Celastraceae / by N. K. B. Robson. Rotterdam: Balkema. ISBN 978-90-6191-365-8.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Archer, R. H.; Lombardi, J. A. (2013). "Neotropical Celastraceae". {{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  8. ↑ González, A.G.; Bazzocchi, I.L.; Moujir, L.; Jiménez, I.A. (2000), "Ethnobotanical uses of celastraceae. Bioactive metabolites", Studies in Natural Products Chemistry (inglise), Elsevier, kd 23, lk 649–738, DOI:10.1016/s1572-5995(00)80140-4, ISBN 978-0-444-50606-1, vaadatud 19. juunil 2024
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Shen, Yue; Chen, Bi-lian; Zhang, Qin-xiu; Zheng, Yu-zhong; Fu, Qiang (september 2019). "Traditional uses, secondary metabolites, and pharmacology of Celastrus species - a review:". Journal of Ethnopharmacology (inglise). 241: 111934. DOI:10.1016/j.jep.2019.111934.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Kiunga, Josphat K.; Lukhoba, Catherine W.; Dossaji, Saifuddin F.; Yenesew, Abiy (2016). "A Survey Of Traditional Medicinal Uses Of Catha Edulis (Celastraceae) In Meru And Eembu Counties Of Kenya" (inglise). {{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kikkapuulised&oldid=6897174"