India pähkel

India pähkel ehk nakar ehk kašupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme.

Akažuud (lääneanakardi viljad)

India pähklid

Päritolu ja levik

Taim ei ole pärit Indiast, vaid Brasiilia kirdeosast, kus seda portugali keeles nimetatakse cajueiro [kažu'eiru]. Perioodil 1560–1565 viisid portugallased selle oma Indias asuvasse kolooniasse Goasse. Sealt levis see üle Kagu-Aasia ja lõpuks Aafrikasse. Tänapäeval kasvab seda kõikjal, kus on piisavalt soe ja niiske kliima. Teda kasvatatakse viljapuuna troopikas.

Vili

Lääneanakardi vili on akažuu (portugali keeles caju [kažuu]. Tavaliselt peetakse ja nimetatakse viljaks ovaalset kuni pirnikujulist rüüsvilja, mis areneb õiepõhjast ja koosneb viljaraagudest. Seda nimetatakse akažuuõunaks ehk kašuõunaks. Rüüsvili kujutab endast kollast ja/või punast ploomi- või pirnisuurust (läbimõõt 5–11 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt.

Taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline luuvili, mis kasvab rüüsvilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt, seejärel tekib õieraost rüüsvili. Tegeliku vilja sees on üksainus seeme, india pähkel. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Mõned inimesed on nakarde vastu allergilised, kuid nakrad on vähem sagedane allergeen kui mõned muud pähklid.

Kasutamine

Tervisepoodides on saadaval toornakraid, mis on ainult keedetud, mitte röstitud ega pruunistatud.

Taimetoitlased söövad nakraid juustu asemel.

Aasia köögis on nakarde kasutamine toiduvalmistamisel laialt levinud, näiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse nakraist maapähklivõi sarnast määret. Nakrad on väga õlirikkad ja neid lisatakse ka teistesse pähklivõidesse, et nende õlisisaldust tõsta.

Nakrad on levinud näksid ja nende rikka maitsebuketi tõttu süüakse neid sageli paljalt, kergelt soolatatuna või suhkurdatuna. Neid kaetakse ka šokolaadiga, ent nad on sarapuupähklitest ja mandlitest kallimad ning seetõttu neid kompvekkides üldiselt ei kasutata, välja arvatud mõne erilise hõrgutisetootja toodangus.

Seemnete toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata seemnete kohta, ülejäänud tabelites on andmed puhastatud ja kuivatatud seemnete kohta.

Suurimad tootjad 2012. aastal

Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Vietnam	1 190 900	28,7
Nigeeria	836 500*	17,7
India	680 000*	16,4
Côte d'Ivoire	450 000	10,8
Benin	170 000*	4,1
Filipiinid	132 541	3,2
Guinea-Bissau	130 000*	3,1
Tansaania	122 274	2,9
Indoneesia	117 400	2,8
Brasiilia	80 630	1,9
Maailm kokku	4 152 315	100
* – FAO hinnang

Toitained

Toitaine	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	5,20	g
Kalorsus	553	kcal
Valgud	18,22	g
Lipiidid	43,85	g
Tuhk	2,54	g
Süsivesikud	30,19	g
Sahharoos	5,81	g
Kiudained	3,30	g
Tärklis	23,49	g

Toiteelemendid

Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	37,0	mg
Raud (Fe)	6,68	mg
Magneesium (Mg)	292,0	mg
Fosfor (P)	593,0	mg
Kaalium (K)	660,0	mg
Naatrium (Na)	12,0	mg
Tsink (Zn)	5,78	mg
Vask (Cu)	2,20	mg
Mangaan (Mn)	1,66	mg
Seleen (Se)	19,9	μg

Vitamiinid

Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	0,5	mg
B1	0,42	mg
B2	0,06	mg
B3	1,06	mg
B5	0,86	mg
B6	0,42	mg
E	6,6	mg
Luteiin+ zeaksantiin	22,0	μg
K	34,1	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Aminohapped

Aminohape	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Glutamiinhape	4,51	g
Arginiin	2,12	g
Aspartaamhape	1,80	g
Leutsiin	1,47	g
Valiin	1,09	g
Seriin	1,08	g
Fenüülalaniin	0,95	g
Glütsiin	0,94	g
Lüsiin	0,93	g
Alaniin	0,84	g
Proliin	0,81	g
Isoleutsiin	0,79	g
Treoniin	0,69	g