Ava peamenüü

Allergia[1] (ld allergia) ehk ülitundlikkus on organismi häireseisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. Antigeenireaktsiooniga kaasnevad haigusnähud. See on immuunsüsteemi teatud liiki ülitundlikkus mingi aine suhtes.

Inimene, kes on allergiline mingi allergeeni suhtes, on allergik ehk allergiahaige.

Allergiliste reaktsioonide vormid[2]:

AllergiahaigusedRedigeeri

Ülitundlikkus ravimite suhtesRedigeeri

Bioloogiline raviRedigeeri

  Pikemalt artiklis Immuunteraapia

Erinevate haiguste (reumatoidartriit, pahaloomulised kasvajad jpt) bioloogilises ravis kasutatavate bioloogiliste ravimite (näiteks monokloonsed antikehad, lahustuva tuumorinekroosifaktori alfa retseptor jpt) immuunteraapia tulemusel tekkivat potentsiaalset eluohtlikku 'tsütokiinide tormi' laadset seisundit ehk tsütokiinimürgistust (või ka tsütokiiniülitundlikkust), mille tunnusteks on palavik, punetus, hüpotensioon, liigesevalu, õhupuudus ja muud sümptomid, nimetatakse cytokine release syndrome'iks (CRS).[4]

AjaluguRedigeeri

Allergiasümptomeid kirjeldas esimesena inglise arst ja teadlane John Bostock, kui ta tutvustas 16. märtsil 1819 Londoni kuningliku meditsiini- ja kirurgiaühingu koosolekul heinanohu kliinilisi sümptomeid.[5]

Termini 'allergy' (ingl) võttis esimesena kasutusele Austria teadlane ja pediaater vabahärra Clemens Peter von Pirquet (12. mai 187428. veebruar 1929).[6]

TerminRedigeeri

Anglosaksi meditsiinikirjanduses kasutatakse allergia sünonüümina sõna "ülitundlikkus" (hypersensitivity).

Põhjamaade praktikas peetakse ülitundlikkuseks nii neid ülitundlikkusreaktsioone, kus avaldub immunoloogiline mehhanism, nagu allergia, kui ka ülitundlikkusreaktsioone, kus ei osale immunoloogilist vastust, nagu intolerantsus, idiosünkraasia.[7]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 31:2004.
  2. "Meditsiinisõnastik" 31:2004.
  3. Maie Laaniste (toimetaja), Heli Kõiv (tõlkija), Katrin Hallas (keeletoimetaja), "Allergoloogia", AS Medicina, 2 trükk, 2002, ISBN 9985 829 40 9
  4. Daniel W. Lee, Rebecca Gardner, David L. Porter, Chrystal U. Louis, Nabil Ahmed, Michael Jensen, Stephan A. Grupp, ja Crystal L. Mackall, Current concepts in the diagnosis and management of cytokine release syndrome, 10. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
  5. "16. märtsil 1819 kirjeldati esmakordselt allergia sümptomeid" ERR Teadus, 16. märts 2014
  6. Mark Jackson,Allergy: The History of a Modern Malady, Reaktion Books Ltd, lk 10, 2006, ISBN 1 8 189 2713
  7. Eritoimetaja Maie Laaniste, keeletoimetaja Katrin Hallas, tõlkija Heli Kõiv, "Allergoloogia", lk 393, 2002, AS Medicina, ISBN 9985-829-40-9

KirjandusRedigeeri