Autoimmuunsus

Autoimmuunsus ehk automaatne immuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimuvad oma organismi antigeenide vastu – rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid (sest peab iseenda koostisosi ekslikult võõraiks), tootes enda vastu antikehi (immunoglobuliini).

Immuunreaktsioonina produtseeritakse näiteks oma kudede suhtes sensibiliseeritud lümfotsüüte ja autoantikehi.

Autoimmuunsus on mitte ainult autoimmuunhaigus, vaid teatud juhtudel füsioloogiline protsess, mille ülesandeks on immuunsüsteemi tegevuse regulatsioon.

Autoimmuunsete reaktsioonide tekkel mängivad olulist rolli arvatavasti tüümuses toimuval T-rakkude diferentseerumisel.

Tuntumad autoimmuunse tekkemehhanismiga haigused on näiteks liigeseid kahjustav reumatoidartriit, kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex), kõhunäärme insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi ja luupus.

Autoimmuunse tekkemehhanismiga haigusi esineb rohkem naistel kui meestel, näiteks peaaegu 75% autoimmuunhaigusi põdevatest ameeriklastest on naised. Kuid meestel kalduvad autoimmuunhaigused olema tõsisemad. Selliste sooliste erinevuste põhjused on ebaselged.

Kirjandus

• S. Alice Long ja Jane H. Buckner, T Regulatory Cells in Human + FOXP3 CD4+ Autoimmunity: More Than a Numbers Game, J Immunol 2011; 187:2061-2066; doi: 10.4049/jimmunol.1003224, veebiversioon (vaadatud 04.02.2015)(inglise keeles)