Toiduallergia
Toiduallergia on immuunvahendatud reaktsioon, mis võib tekkida nii toidu söömisest kui ka muul viisil allergeeniga kokkupuutumisest.[1]
Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni.[2] Põhilised toiduallergia tekitajad on munas, piimas, kalas, sojas, teraviljas, maapähklites, puupähklites, koorikloomades leiduvad valgud.[1] Toiduallergia võib avalduda erinevaid elundkondi haaravate sümptomitega, näiteks nõgeslööve, atoopilise dermatiidi ägenemine, sügelustunne suus, huulte ja keele turse, hingamisraskus, astma ägenemine, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja vererõhulangus. Raskematel juhtudel võib tekkida anafülaksia.[2]
Epidemioloogia muuda
Kuigi allergia võib tabada inimest igas vanuses, kannatavad toiduallergia all eelkõige imikud ja väikelapsed.[3] Toiduallergiat esineb lastest umbes 5–10 protsendil ja täiskasvanutest hinnanguliselt 5 protsendil.[1]
Tekkemehhanismid muuda
Normaalne füsioloogiline reaktsioon suukaudu organismi sattuvatele antigeenidele on tolerantsuse ehk taluvuse teke. Viimasel kahel aastakümnel on toiduallergeenide suhtes täheldatud aga suurenenud sensibiliseerumist ehk tundlikkuse teket.[4]
Sensibiliseerumine võib toimuda seedetraktis, suuõõnes, nahas ja vahel ka hingamisteedes. Pärast toidu neelamist lagundatakse enamus toiduvalkudest maohappe ja seedeensüümide toimel. Järelejäänud valgud ja peptiidid transporditakse epiteelirakkude abil limaskesta, kus neid tunnevad ära erinevad immuunrakud.[4]
Eristatakse immunoglobuliin E ehk IgE vahendatud, mitte-IgE vahendatud ja kombineeritud allergilisi reaktsioone.[1] Sagedaseim toiduallergia mehhanism on IgE vahendatud varane immuunreaktsioon, mis annab ka varaseid sümptomeid. Hiliste sümptomite taga võib olla mingi muu, peamiselt III või IV tüüpi immuunreaktsioon.[1]
IgE vahendatud toiduallergia muuda
Sel puhul reageerib antigeen nuumrakkude või basofiilidega, mis on eelnevalt IgE-antikehadega passiivselt sensibiliseerunud. Kokkupuutel antigeenidega tekib sensibiliseerunud rakkude degranulatsioon. Vabanevad primaarsed ja sekundaarsed põletikumediaatorid (histamiin, leukotrieenid jt), mis kutsuvad esile varased sümptomid.[1] Varased sümptomid tekivad enamasti mõne minuti kuni paari tunni jooksul.[2] Sümptomiteks võivad olla urtikaaria, angioödeem, allergiline rinokonjuktiviit, äge bronhospasm, õietolmuga seotud toiduallergia sündroom, äge gastrointestinaalne spasm, pearinglus ja minestamine. Raskematel juhtudel võib tekkida anafülaksia, mis on eluohtlik seisund.[1] Kõige suurem risk anafülaksia tekkeks on maa- ja puupähkli-, nisu-, mereandide, piima- ja munaallergia korral.[5]
Erinevalt mitte IgE vahendatud toiduallergiast, saab IgE vahendatud allergiat testida kasutades nahatorketeste ja vere IgE taseme määramist.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 M. Pauklin, M. Lember, “Toiduallergia”, Eesti Arst, 2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Food Allergy An Overview" National Institute of Allergy and Infectious Diseases, 2012.
- ↑ “Toiduallergia”, Tervise Arengu Instituut, 2015.
- ↑ 4,0 4,1 H. A Sampson, L. O’Mahony, A. W. Burks, M. Plaut, G. Lack, C. A. Akdis, “Mechanisms of food allergy”, Journal of Allergy and Clinical Immunology, 2018.
- ↑ Simons, FE; Ardusso, LR; Bilò, MB; El-Gamal, YM; Ledford, DK; Ring, J; Sanchez-Borges, M; Senna, GE; Sheikh, A; Thong, BY; World Allergy, Organization, "World allergy organization guidelines for the assessment and management of anaphylaxis". The World Allergy Organization Journal, veebruar 2011.