Muinasmaakond

See artikkel räägib haldusüksusest; paiga kohta J. R. R. Tolkieni loomingus vaata artiklit Maakond (Tolkien)

---

Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis. Sõna "maakond" kasutatakse ka mitme muu maa haldusüksuste ja muude piirkondade kohta.

Millal mõiste "maakond" Eesti suuremate ajalooliste üksuste kohta kasutusele võeti, pole teada, hiljemalt ärkamisajal, kuigi rahvasuus ehk varem. Vanemates ürikutes mõistet "maakond" ei esine.

Eesti maakonnad

 Pikemalt artiklis Eesti maakonnad

Keskajal (13.–16. sajandil) ja Rootsi ajal oli tegemist peamiselt kultuuriliste piirkondadega, sest ordu alad jagunesid tollal halduslikult foogt- ja komtuurkondadeks. Mingit praktilist tähtsust omavate üksustena taastati maakonnad 1780ndate haldusreformi käigus kreisidena. 1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960ndate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990ndate algul nimetati ümber maakondadeks.

Maakonnad muinasaja Baltikumis

Maakondadeks nimetatakse sageli muinasaegseid (kuni 13. saj) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremaid mitteriiklikke territoriaalseid üksusi tänapäeva Baltikumi alal. Peamises tolleaegseid piirkondi mainivas allikas, Henriku Liivimaa kroonikas, tähistatakse neid peamiselt ladinakeelse sõnaga provincia, mis erinevas kontekstis võis tähendada ka kihelkonda või linnusepiirkonda, mistõttu on neid kohati raske eristada. Lisaks tähistab kohati maakonda sõna terra, millel samuti on kroonikas muidki tähendusi. Eesti ajaloolaste seas on traditsiooniliselt maakonda peetud kihelkondade kui poliitiliste ja administratiivsete ühenduste liiduks, Evald Tõnisson on aga neid pidanud linnusepiirkondade liiduks. Kirjalikes allikates puuduvad andmed, et vähemalt tänapäeva Eesti ala maakondadel oleks juhid olnud, poliitilisi küsimusi otsustasid kihelkonna või linnusepiirkonna vanemad. Valter Langi arvates oli maakond peamiselt inimgeograafilise sisuga mõiste, mille poliitiline, majanduslik ja administratiivne mõõde oli täielikult välja kujunemata, mis samas ei välistanud maakonda kuuluvate kihelkondade ja linnusepiirkondade ühisettevõtmisi. Tegemist oli üksteisest looduslikult eraldatud aladega, mis võisid tingida ka keelelise ja kultuurilise eristumise naabritest. Poliitiliselt arenenumates piirkondades, nt Leedu alal, Saaremaal ja Harjumaal võis maakondlik juhtimistasand olla kaugemale arenenud. Tolleaegse Baltikumi esimesi teadaolevaid riike, Jersikat ja Kokneset, maakondadeks ei nimetata.

Muinaseestlaste asuala maakonnad:

• Saaremaa
• Läänemaa
• Revala
• Harjumaa
• Virumaa
• Järvamaa
• Alempois
• Vaiga
• Mõhu
• Nurmekund
• Jogentagana
• Soopoolitse
• Sakala
• Ugandi

Liivlaste asuala maakonnad:

• Väina piirkond
• Koiva piirkond
• Metsepole
• Idumea

Latgalite asuala maakonnad:

• Tālava
• Adsele

Kuralaste asuala maakonnad:

• Vanema
• Ventava
• Bandava
• Piemare
• Duvzare
• Ceklis
• Megava
• Pilsats

Semgalite asuala maakonnad:

• Upmale
• Tērvete
• Silene
• Dobele
• Dobene
• Spārnene
• Žagare

Seelide asuala maakonnad:

• Tovrakse
• Medeme
• Pelone
• Maleisine
• Kalve

Aukštaitide asuala maakonnad:

• Upyte
• Deltuva
• Nalšia
• Neris
• Lietuva
• Alšenai

Žemaitide asuala maakonnad:

• Saule
• Knituva
• Karšuva

Maakond kui tõlkevaste

Maakond on tõlkevaste mitme riigi erineva taseme haldusüksustele.

Ameerika Ühendriigid

 Pikemalt artiklis Maakond (USA)

Ameerika Ühendriikides on maakond (county; Alaskas borough; Louisianas parish) 2. järgu haldusüksus.

Armeenia

Armeenias on maakond (մարզ (marz)) 1. järgu haldusüksus.

Hiina RV

 Pikemalt artiklis Maakond (Hiina)

 Pikemalt artiklis Hiina haldusjaotus

Hiina haldusjaotuses on maakonnad (县 (xian (xiàn)) 3. järgu haldusüksused autonoomsete maakondade, maakonna õigustega linnade, hošuunide, autonoomsete hošuunide ja allringkondade kõrval. Mandri-Hiina 2861 3. järgu haldusüksusest on 1467 maakonnad.

Itaalia

 Pikemalt artiklis Maakond (Itaalia)

Itaalias on maakond (regione) 1. järgu haldusüksus.

Keenia

 Pikemalt artiklis Maakond (Keenia)

Keenias on maakond 1. järgu haldusüksus.

Kreeka

 Pikemalt artiklis Maakond (Kreeka)

Kreekas on maakond ehk noom (νομός nomos) endine 2. järgu haldusüksus.

Leedu

Leedus on maakond (apskritis) 1. järgu haldusüksus.

Libeeria

Libeerias on maakond (county) 1. järgu haldusüksus.

Norra

 Pikemalt artiklis Norra haldusjaotus

Norras on maakond (fylke, vanapõhja sõnast fylki) 1. järgu haldusüksus.

Norra on jaotatud 19 maakonnaks.

Ajalugu

Maakonna nimetus fylke oli Norras algselt käibel varajassel keskajal. Kuningas Sverre (Sverre Sigurdsson) võttis 12. sajandi lõpul kasutusele nimetuse syssel, mis käibis 1307. aastani.

Aastal 1308. tulid kasutusele läänid (len). 19. veebruaril 1662 nimetati läänid ümber ning võeti kasutusele nimetus amt. 1. jaanuarist 1919 kannavad nad nimetust fylke.

Poola

 Pikemalt artiklis Maakond (Poola)

Poolas on maakond (powiat) 2. järgu haldusüksus.

Saksamaa

Maakonna nimetus Saksamaal on Amt. Maakond on kreisist väiksem haldusüksus Brandenburgi, Mecklenburg-Vorpommerni ja Schleswig-Holsteini liidumaal. Maakond koosneb valdadest.

Soome

 Pikemalt artiklis Maakond (Soome)

Soomes ei ole maakond (soome keeles maakunta) haldusüksus. Maakond on kultuuripiirkond ja ühte maakonda kuuluvad omavalitsused moodustavad omavalitsuste liidu. Soomes on 20 maakonda.

Vaata ka

• Eesti maakonnad