Tērvete (ajalooline piirkond)

Tērvete või Tērvetene (ladina keeles Thervetene, saksa keeles Terwetein) oli semgalite muinasmaakond Lielupe jõgikonna alal. Ala keskus oli Tērvete muinaslinnus, maakonna aladele jäi ka Svētkalns.

Semgalide asuala

Henriku Liivimaa kroonika järgi oli sajandi alguses seal valitsejaks Vesthard.[1] Aastal 1254 määrati maakonna alad Liivi ordule, kes määras sinna ka oma foogti.

Aastal 1259 tõusid Zemgale maad, nende seas ka Tērvete, ordu vastu üles. Edasistest sündmustest jutustab Liivimaa vanem riimkroonika. Selle kohaselt piirasid Liivi ordu väed 1259./1260. aasta talvel edutult linnust ja sinna varjunud ordu võimu vastu üles tõusnud semgaleid. Kaitsjaid juhtis väepealik nimega Šabis.[2] Järgmisel, 1270. aasta piiramisel õnnestus neil linnus vallutada.[3] Sel ajal kuulus linnus arvatavasti semgali ülikule Nameisisele.[4] Nüüd tegi ordu sellest oma tugipunkti ja ehitas olemasolevaid linnuse kindlustusi võimsamaks.[5] 1279. aastal puhkes ordule kaotusega lõppenud Aizkraukle lahingu järel uus semgalite ülestõus, mille esimene aktsioon oli Tērvete linnuse vallutamine Nameisise juhitud vägede poolt.[6] 1281. aastal piiras Tērvetet orduvägi ja seal olnud semgalid nõustusid taas ordu ülemvõimu tunnistama. Linnust aga ei vallutatud ja see jäi endiselt semgalite valdusse.[7] 1286. aastal rajas ordu otse Tērvete linnuse vastu Svētkalnsi linnuse. Seda asusid ründama žemaidid ja kohalikud semgalid, kuid kui edu ei saavutatud, siis otsustasid nad Tērvete linnuse maha põletada ja teise ülestõusu keskusse, Rakte linnusesse, taanduda.[8]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIII 4, lk 195
  2. Liivimaa vanem riimkroonika. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Eelmäe, teaduslikult toimetanud Enn Tarvel. 2003. Värsid 5306–5408, lk 97–99
  3. Liivimaa vanem riimkroonika, 8006–8030, lk 137
  4. Liivimaa vanem riimkroonika, kommentaar (8662), lk 223
  5. "pilis.lv, Tērvetes pilskalns". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. november 2014. Vaadatud 10. novembril 2018.
  6. Liivimaa vanem riimkroonika, 8622–8761, lk 146–148
  7. Liivimaa vanem riimkroonika, 9543–9648, lk 160–161
  8. Liivimaa vanem riimkroonika, 9905–10128, lk 165–168