Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Läti muinasmaakonnast; samanimelise küla kohta vaata artiklit Ventava küla

Ventava oli piirkond 13. sajandi Kuramaal Venta jõe alamjooksul. Ta piirnes läänes Läänemere, idas Vanema piirkonna ja lõunas Bandava piirkonnaga. Ventava rahvastiku moodustasid kuralased ja Kuramaa liivlased; jõe äärde asus ka skandinaavlasi; sealt on leitud muinasaegne ruunikirjadega kivirist.[1] Piirkonda (tolleaegse nimega Saggara, sel nimel oletatakse läänemeresoome algupära) on mainitud 1230. aasta "Kuramaa paganate" ja paavst Gregorius IX esindaja Alna Balduini vahelises lepingus, millega see piirkond kohustus võtma vastu preestrid ja laskma neil end ristida, tasuma paavsti määratud piiskoppidele ja prelaatidele maksu, osalema paganate-vastasetes sõjakäikudes ning andma leppe kinnituseks pantvange. Leppes rõhutati ka piirkonna sõltumatust Taanist ja Rootsist. Hiljem jagati Ventava ala siiski Liivi ordu ja Kuramaa piiskopkonna vahel.[2][3][4] Kaks kolmandikku Ventava maadest pidi sealjuures jääma ordule, piiskopile jäi kolmandik.

Ainuke teadaolev Ventava valitseja on Lammekin. 1230. aasta 28. detsembril "Kuramaa paganate" ja paavst Gregorius IX saadiku Alna Balduini vahel sõlmitud alistumis- ja ristimislepingus on ära toodud ka sealsed muinaskihelkonnad. Nendeks on:

ViitedRedigeeri

  1. Pritsak, Omeljan. (1981). The origin of Rus'. Cambridge, Mass.: Distributed by Harvard University Press for the Harvard Ukrainian Research Institute. ISBN 0-674-64465-4
  2. Arveds Švābe. Senā Kursa. Straumes un avoti. Riia, 1938.
  3. Latvijas vēstures avoti. 2. köide: Senās Latvijas vēstures avoti. 1. vihik. Toimetaja Arveds Švābe, Rīga: Latvijas Vēstures institūta apgādiens, 1937. Internetis [1]
  4. Valsts izglītības satura centrs, kaardid.