Maakonna õigustega linn
|
See artikkel räägib Hiina haldusüksusest; Lõuna-Korea haldusüksuse kohta vaata artiklit Maakonna õigustega linn (Lõuna-Korea) |
Maakonna õigustega linn on Hiinas linn, millel on maakonna õigused, või maakond, mis halduslikult samastatakse linnaga, kus asub selle halduskeskus.
Hiina Rahvavabariik muuda
Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on maakonna õigustega linnad (县级市, xianjishi (xiànjíshì), xianjishi (xiànjí shì)) maakondadega samal hierarhiatasemel olevad 3. järgu haldusüksused, kuhu kuulub nii linna- kui ka maapiirkondi (linnu, külasid ja põllumajanduslikku maad). Maapiirkonnad hõlmavad tavaliselt suurema territooriumi kui linnapiirkonnad. Et eristada maakonna õigustega linnu tavalistest linnadest, kasutatakse esimeste kohta terminit 市区 'linnaala' (shiqu (shìqū)).
Tavaliselt alluvad nad 2. järgu haldusüksustele (näiteks ringkondadele), mõnikord ka otse 1. järgu haldusüksustele (näiteks provintsidele).
Enamik maakonna õigustega linnu loodi 1980. ja 1990. aastatel maakondadest. See praktika lõppes 1997.
On olemas ka allringkonna õigustega linnad. Need on maakonna õigustega linnad, mille õigused lähenevad ringkonna õigustega linnade õigustele. Sellised on näiteks Jiyuan (Henani provints), Xiantao (Hubei) ja Golmud (Qinghai).
Taiwan ja varasem Hiina muuda
Taiwanis kannavad maakonnaõigusega linnad ehk provintsialluvusega linnad nimetust 省轄市 shengxiashi (shěngxiáshì) ehk 省管市.
Nad on ühe astme võrra madalamal provintsiõigustega linnadest (otsealluvusega linnadest). Nad on provintside otsealluvuses.
20. sajandi alguses nõuti Linnamoodustamise Seaduste (市組織法) järgi provintsialluvusega linnaks saavalt linnalt, et ta oleks provintsi halduskeskus ning seal elaks vähemalt 200 000 elanikku. Juhul kui linnal oli eriline poliitiline, majanduslik või kultuuriline tähtsus, siis piisas 100 000 elanikust.