Aprill 2018
Aprill 2018, kroonika.
2018. aasta aprill algas pühapäeval ja lõppes 30 ööpäeva hiljem esmaspäeval.
1. aprill muuda
- Ameerika Ühendriikides asus eelmisel päeval ametist lahkunud Rex Tillersoni asemel riigisekretäri kohuseid täitma John J. Sullivan.
- Botswanas vannutati eelmisel päeval ametist lahkunud Ian Khama asemel presidendiks senine asepresident Mokgweetsi Masisi.
- Costa Ricas toimus presidendivalimiste teine voor. Valimised võitis 61% valijate toetusel Carlos Alvarado Quesada, tema vastaskandidaat Fabricio Alvarado sai 39% häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 67%.
- San Marinos astusid ametisse kaptenregendid Stefano Palmieri ja Matteo Ciacci.
- Venemaal astus ametist tagasi Kemerovo oblasti kuberner Aman Tulejev. President Vladimir Putin nimetas kuni uute valimisteni kuberneri kohusetäitjaks Sergei Tsiviljovi.
2. aprill muuda
- Etioopia peaministrina astus ametisse Abiy Ahmed.
- Peruu peaministrina astus ametisse César Villanueva.
- Eesti president Kersti Kaljulaid koos teda saatva delegatsiooniga, kuhu kuulusid ka kaitseminister Jüri Luik ja välisminister Sven Mikser, alustas neli päeva kestnud visiiti Ameerika Ühendriikides. Visiidi teisel päeval kohtus president Washingtonis Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga.[1]
- Tallinnas algas iga-aastane muusikafestival Tallinn Music Week, mille avas kultuuriminister Indrek Saar.
4. aprill muuda
- Botswana asepresidendina astus ametisse Slumber Tsogwane.
- Sierra Leone presidendina astus ametisse Julius Maada Bio.
- Sri Lanka parlamendis võitis peaminister Ranil Wickremesinghe umbusaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamise poolt oli 76 ja vastu 122 parlamendiliiget.
7. aprill muuda
- Süüria kodusõda: Süürias opositsiooniliste vägede kontrolli all olevas Dūmā linnas toimus koidikul tõenäoliselt keemiarünnak. Ligi 500 inimesel tekkisid keemiarünnakuga tavaliselt kaasnevad ärritus- ja haigusnähud, umbes 70 inimest suri. Süüria opositsioon ja lääneriigid kahtlustasid rünnaku toimepanekus Süüria valitsusvägesid.[2]
- Eestis toimunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogul teatas erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, et astub pärast riigieelarve alal peetavate läbirääkimiste lõppu tervise- ja tööministri ametikohalt tagasi ning jätkab erakonna juhtimist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehena XIII Riigikogus.
8. aprill muuda
- Ungaris toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud erakonna Fidesz ja selle satelliiterakonna Kristlik-Demokraatliku Rahvapartei koalitsioon, mis sai 48,6% häältest ja 133 kohta 199-kohalises parlamendis. Kahe suurema opositsioonierakonna, Jobbiki ja Sotsialistliku Partei esimehed teatasid valimistulemuste selgumise järel tagasiastumisest. Valimisaktiivsus oli 67,1%.
9. aprill muuda
- Armeenias astus ametisse president Armen Sargsjan. Seoses uue presidendi ametisse astumisega esitas samal päeval tagasiastumispalve peaminister Karen Karapetjani valitsuskabinet.
- Eesti president Kersti Kaljulaid kohtus Pariisis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Samuti avas ta Orsay muuseumis kunstinäituse "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis".[3]
- Eestis astus riigikontrolörina ametisse Janar Holm.
- Eesti Rahva Muuseumi direktorina asus tööle senine riigikontrolör Alar Karis.
- XIII Riigikogu liikmena andis ametivande Enn Meri, kes pääses parlamenti viis päeva varem ootamatult surnud Andres Ammase asendusliikmena.
11. aprill muuda
- Aserbaidžaanis toimusid presidendivalimised. Valimised võitis 86% häältega senine president İlham Əliyev. Valimisaktiivsus oli umbes 74%.
- Makedoonia parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus peaminister Zoran Zaevi valitsuse vastu. Valitsuse jätkamist toetas 62 ja selle vastu oli 40 parlamendiliiget.
14. aprill muuda
- Süürias korraldasid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Suurbritannia ulatusliku raketirünnaku Süüria valitsuse kontrolli all olevatele sõjalistele objektidele. Kokku tulistati välja 103 raketti, mis olid suunatud peamiselt kolme keemiarelvade valmistamise ja ladustamisega seotud objekti pihta. Rünnaku korraldajate hinnangul hävitati suurem osa Süüria keemiarelvade arsenalist. Rünnakud korraldati reaktsioonina Süüria valitsusvägede väidetavale keemiarünnakule 7. aprillil.[4]
- Tallinnas toimus Reformierakonna üldkogu, kus valiti erakonna esimeheks sellele ametikohale ainsana kandideerinud Kaja Kallas. Samuti valiti ametisse 16 erakonna juhatuse liiget. Samal päeval nimetas uus juhatus erakonna peasekretäriks Kert Valdaru.
15. aprill muuda
- Montenegros toimusid presidendivalimised, mille võitis 54% häältega Sotsialistide Demokraatliku Partei kandidaat Milo Đukanović. Valimisaktiivsus oli umbes 64%.
16. aprill muuda
- Guinea-Bissau president José Mário Vaz nimetas peaministriks Aristides Gomesi.
17. aprill muuda
- Armeenia parlament valis häältega 77:17 uueks peaministriks senise presidendi Serž Sargsjani, olles enne suurendanud ka peaministri volitusi. Sargsjani peaministriks valimine tõi riigis kaasa opositsiooni protestiaktsioonid.
- Ungari president János Áder tegi Viktor Orbánile ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.
18. aprill muuda
19. aprill muuda
- Etioopia parlament kiitis heaks ja kinnitas ametisse peaminister Abiy Ahmedi valitsuskabineti.
- Kuuba parlament valis riigi uueks presidendiks Miguel Díaz-Caneli.
- Kõrgõzstani peaminister Sapar Issakov kaotas häältega 101:5 parlamendis toimunud usaldushääletuse ja astus ametist tagasi.
- Ukraina Ülemraada kiitis 268 poolthäälega heaks president Petro Porošenko esitatud eelnõu, mille kohaselt taotletakse seni Vene Õigeusu Kiriku kanoonilisse jurisdiktsiooni kuuluvale Ukraina ÕIgeusu Kirikule Konstantinoopoli patriarhilt autokefaaliat.[5]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda Maailmapanga ja Maailma Terviseorganisatsiooni korraldatud konverentsil Washingtonis ning McCaini Instituudi foorumil Sedonas.[6]
- Tallinnas suri 94. eluaastal MPEÕK Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius, kes oli surmahetkel vanim ametis olev piiskop kogu Vene Õigeusu Kirikus.
20. aprill muuda
- Bhutanis toimusid parlamendi ülemkoja valimised.
- Kõrgõzstani parlament kinnitas riigi uueks peaministriks senise asepeaministri Muhhammetkalõj Abdulgazijevi.
21. aprill muuda
- Aserbaidžaani parlament kinnitas peaministriks Novruz Məmmədovi.
22. aprill muuda
- Ameerika Ühendriikides Tennessee osariigis Nashville'i lähistel Waffle House'i restoranis avas 29-aastane Travis Reinking tule, tappes neli ja haavates veel nelja inimest. Ühel kliendil õnnestus alasti Reinkingilt relv ära võtta ja ta põgenes sündmuskohalt; ta vahistati järgmisel päeval.[7]
- Austrias toimusid Salzburgi liidumaa parlamendivalimised, mille võitis 37,8% häältega Austria Rahvapartei, saades 36-kohalises parlamendis 15 kohta. Valimisaktiivsus oli 64,9%.
- Paraguays toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendivalimistel oli edukas Colorado Partei kandidaat Mario Abdo Benítez, kes sai 49% häältest; tema vastaskandidaat Efraín Alegre (Autentne Radikaalliberaalne Partei) pälvis 45,1% valijate toetuse.
- Prantsuse Polüneesias toimus parlamendivalimiste esimene voor, mille võitis 43% häältega erakond Tapura Huiraatira. Valimisaktiivsus oli 61,5%.
23. aprill muuda
- Armeenias astus ulatuslike protestide tõttu tagasi peaminister Serž Sargsjan, tema kohuseid asus täitma asepeaminister Karen Karapetjan.
- Kanadas Torontos sõitis 25-aastane Alek Minassian sihilikult kaubikuga otsa kõnniteel liigelnud inimestele. Hukkus 10 ja vigastada sai veel 15 inimest. Esialgsetel andmetel oli Minassian rünnaku toimepanemiseks inspiratsiooni saanud 2017. aasta Ameerika Ühendriikide massimõrvarist Elliott Rodgerist. Nii Rodger kui ka Minassian soovisid kätte maksta nn "keskmiste" meeste eest, kellele naised piisavalt tähelepanu ei pööra ja kes seetõttu elavad neile peale sunnitud tsölibaadis.[8]
24. aprill muuda
- Gröönimaal toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis 27,2% häältega erakond Siumut, mis sai 31-kohalises parlamendis 9 kohta; paremuselt teise koha sai 25,5% häältega ja 8 kohaga parlamendis erakond Inuit Ataqatigiit. Valimisaktiivsus oli 71,9%.
25. aprill muuda
- Guinea-Bissau peaminister Aristides Gomes nimetas ametisse oma valitsuse ministrid. Ise oli ta peaministri kohuseid asunud täitma juba 16. aprillil.
26. aprill muuda
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 57:42 uueks riigisekretäriks Mike Pompeo. Samal päeval andis ta ametivande ja asus oma uusi ametikohuseid täitma.
27. aprill muuda
- Ungari peaminister Viktor Orbán tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Enamik võtmekohtadel ministreid säilitasid oma ametikohad, välja vahetati vaid kaitseminister István Simicskó, kelle asemele esitas Orbán Tibor Benkö kandidatuuri.
29. aprill muuda
- Suurbritannias astus ametist tagasi siseminister Amber Rudd. Järgmisel päeval astus uue siseministrina ametisse Sajid Javid.
30. aprill muuda
- Gaboni konstitutsioonikohus kohustas peaminister Emmanuel Issoze-Ngondet'd ametist lahkuma, sest tema valitsus ei suutnud seadusega määratud aja jooksul korraldada parlamendivalimisi.
- Eesti Keskerakonna juhatus kinnitas riigihalduse ministri kandidaadiks Janek Mäggi.[9]
Viited muuda
- ↑ Vabariigi President sõidab täna visiidile Ameerika Ühendriikidesse Vabariigi Presidendi Kantselei, 2.04.2018.
- ↑ Suspected Chemical Attack in Syria: What We Know and Don’t Know The New York Times, 11.04.2018
- ↑ President Kaljulaid kohtus Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Vabariigi Presidendi Kantselei, 9.04.2018
- ↑ Syria air strikes: US and allies attack 'chemical weapons sites' BBC News, 14.04.2018
- ↑ Rada backs request on setting up autocephalous local Orthodox church in Ukraine Kyiv Post, 19.04.2018
- ↑ President Kaljulaid sõidab töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse Vabariigi Presidendi Kantselei, 19.04.2018
- ↑ Waffle House shooting near Nashville, Tennessee: what we know Vox, 23.04.2018
- ↑ What do we know about Alek Minassian, arrested after Toronto van attack? The Telegraph, 24.04.2018
- ↑ Keskerakonna juhatus kinnitas Mäggi kandidatuuri riigihalduse ministriks ERR Uudised, 30.04.2018