Ava peamenüü

Aprill 2018, kroonika.

2018. aasta aprill algas pühapäeval ja lõppes 30 ööpäeva hiljem esmaspäeval.


Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

1. aprillRedigeeri

2. aprillRedigeeri

4. aprillRedigeeri

7. aprillRedigeeri

  • Süüria kodusõda: Süürias opositsiooniliste vägede kontrolli all olevas Dūmā linnas toimus koidikul tõenäoliselt keemiarünnak. Ligi 500 inimesel tekkisid keemiarünnakuga tavaliselt kaasnevad ärritus- ja haigusnähud, umbes 70 inimest suri. Süüria opositsioon ja lääneriigid kahtlustasid rünnaku toimepanekus Süüria valitsusvägesid.[2]
  • Eestis toimunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogul teatas erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, et astub pärast riigieelarve alal peetavate läbirääkimiste lõppu tervise- ja tööministri ametikohalt tagasi ning jätkab erakonna juhtimist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehena XIII Riigikogus.

8. aprillRedigeeri

9. aprillRedigeeri

11. aprillRedigeeri

14. aprillRedigeeri

  • Süürias korraldasid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Suurbritannia ulatusliku raketirünnaku Süüria valitsuse kontrolli all olevatele sõjalistele objektidele. Kokku tulistati välja 103 raketti, mis olid suunatud peamiselt kolme keemiarelvade valmistamise ja ladustamisega seotud objekti pihta. Rünnaku korraldajate hinnangul hävitati suurem osa Süüria keemiarelvade arsenalist. Rünnakud korraldati reaktsioonina Süüria valitsusvägede väidetavale keemiarünnakule 7. aprillil.[4]
  • Tallinnas toimus Reformierakonna üldkogu, kus valiti erakonna esimeheks sellele ametikohale ainsana kandideerinud Kaja Kallas. Samuti valiti ametisse 16 erakonna juhatuse liiget. Samal päeval nimetas uus juhatus erakonna peasekretäriks Kert Valdaru.

15. aprillRedigeeri

16. aprillRedigeeri

17. aprillRedigeeri

  • Armeenia parlament valis häältega 77:17 uueks peaministriks senise presidendi Serž Sargsjani, olles enne suurendanud ka peaministri volitusi. Sargsjani peaministriks valimine tõi riigis kaasa opositsiooni protestiaktsioonid.
  • Ungari president János Áder tegi Viktor Orbánile ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.

18. aprillRedigeeri

  • Eestis teatas tagasiastumisest riigihalduse minister Jaak Aab, kes oli politseile vahele jäänud auto juhtimisel alkoholitarbimise jääknähtudega.

19. aprillRedigeeri

20. aprillRedigeeri

21. aprillRedigeeri

22. aprillRedigeeri

23. aprillRedigeeri

  • Armeenias astus ulatuslike protestide tõttu tagasi peaminister Serž Sargsjan, tema kohuseid asus täitma asepeaminister Karen Karapetjan.
  • Kanadas Torontos sõitis 25-aastane Alek Minassian sihilikult kaubikuga otsa kõnniteel liigelnud inimestele. Hukkus 10 ja vigastada sai veel 15 inimest. Esialgsetel andmetel oli Minassian rünnaku toimepanemiseks inspiratsiooni saanud 2017. aasta Ameerika Ühendriikide massimõrvarist Elliott Rodgerist. Nii Rodger kui ka Minassian soovisid kätte maksta nn "keskmiste" meeste eest, kellele naised piisavalt tähelepanu ei pööra ja kes seetõttu elavad neile peale sunnitud tsölibaadis.[8]

24. aprillRedigeeri

25. aprillRedigeeri

26. aprillRedigeeri

27. aprillRedigeeri

  • Ungari peaminister Viktor Orbán tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Enamik võtmekohtadel ministreid säilitasid oma ametikohad, välja vahetati vaid kaitseminister István Simicskó, kelle asemele esitas Orbán Tibor Benkö kandidatuuri.

29. aprillRedigeeri

30. aprillRedigeeri


ViitedRedigeeri