Ukraina Ülemraada

Ukraina Ülemraada ehk Verhovna Rada (ukraina keeles Верховна Рада України, eesti keeles 'Ukraina Ülemraada') on Ukraina ühekojaline parlament, millel on 450 liiget.

Ukraina Ülemraada
Верховна Рада України
Logo of the Verkhovna Rada of Ukraine.svg
1 Верховна Рада України VADIM CHUPRINA ©.jpg
Tüüp parlament
Esimees Dmõtro Razumkov
I aseesimees Ruslan Stefantšuk

See valitakse viieks aastaks, kusjuures 225 liiget valitakse otse ühemandaadilistes ringkondades ja 225 võrdeliste valimiste põhimõttel. Ukrainas kehtib 3% valimiskünnis.[viide?]

ÜlesandedRedigeeri

Ülemraadal rolliks on võtta vastu seaduseid, sh riigieelarve kinnitamine ja konstitutsiooniparandused, ratifitseerida välislepingud, määrata peaminister ja mõned muud ametiisikud, määrata kolmandik Konstitutsioonikohtu koosseisust, valida (eluaegseid) kohtunikke, algatada presidendi tagasikutsumine.

Presidendil on õigus Ülemraada poolt vastuvõetud seadused vetostada, Ülemraadal omakorda õigus kahe-kolmandiku saadikute toetusel veto tühistada.

JuhtimineRedigeeri

Ülemraada esimehe ülesandeks on juhatada istungit, allkirjastada seadused ja saata need presidendile väljakuulutamiseks, allkirjastada ja välja kuulutada parlamentaarsed aktid jne. Esimehel on õigus kokku kutsuda erakorralisi istungeid. Juhul kui presidendi ametikoht mingil põhjusel ennetähtaegselt vabaneb, asub Ülemraada esimees piiratud volitustega riigipea kohusetäitjaks.[viide?]

Juhtivad ametikohadRedigeeri

Nimi Amet Ametiaeg
Dmõtro Razumkov Esimees 29. august 2019-[1]
Ruslan Stefantšuk I aseesimees 29. august 2019-[2]
Olena Kondratjuk II aseesimees 29. august 2019-[3]

KoosseisudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Ukraina Ülemraada koosseisud
 
Ülemraada istungitesaal

1990. aastal toimusid esimesed osaliselt vabad parlamendivalimised. Esimesed iseseisva riigi parlamendivalimised toimusid 1994. aastal.[4] 2014. aasta oktoobris korraldatud parlamendivalimistel jäid Krimmi ja separatistide käes olevate Kagu-Ukraina alade 27 parlamendikohta täitmata.[5]

Ülemraada reformimise küsimusRedigeeri

ValimissüsteemRedigeeri

2015. aastal esitasid Ülemraada saadikud seaduseelnõu number 3112-1, mis nägi ette proportsionaalset valimissüsteemi koos avatud valimisnimekirjadega Ülemraada, oblasti nõukogude ja linnanõukogude valimistel. 2017. aasta novembris läbis eelnõu esimese lugemise ning seda toetas 226 saadikut.[6] 11. juuni 2019 võttis ülemraada 230 poolthäälega vastu uue valimisseaduse, mis kehtestas proportsionaalse valimissüsteemi, avatud valimisnimekirjad ja 5% valimiskünnise.[7]

KomiteedRedigeeri

2019. aasta jaanuaris registreeris kolm saadikut seaduseelnõu, millega moodustataks julgeolekuasutuste järelevalve komitee.[8]

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri