Ajaani kuusk
Ajaani kuusk (Picea jezoensis) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
| Ajaani kuusk | |
|---|---|
 Ajaani kuusk Hokkaidōl | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Kuusk Picea |
| Liik |
Ajaani kuusk |
| Binaarne nimetus | |
|
Picea jezoensis (Siebold & Zuccarini) Carrière (1855) | |
| Sünonüümid | |
| |
Puu on nime saanud Ohhoota mereäärse Ajaani piirkonna järgi.
Alamliigid ja teisendid
muudaAjaani kuusel eristatakse kahte alamliiki:[1]
- Picea jezoensis subsp. jezoensis ehk põhialamliik;
- Picea jezoensis subsp. hondoensis (Mayr) P.A. Schmidt ehk Hondo kuusk – kasvab Jaapanis Honshū saare keskosas 1100–2650 ja Kii poolsaarel 1450–1900 m kõrgusel merepinnast. Eripäraks on pungade punakas värvus puhkemisel (ajaani kuusel rohelised).
Põhialamliigil eristatakse veel kahte teisendit:
- Picea jezoensis var. jezoensis (Siebold & Zucc.) Carrière ehk tüüpteisend kasvab Venemaal Kaug-Idas (ka Sahhalinil ja Kuriilide lõunapoolsetel saartel), Jaapanis Hokkaidōl, 300–2000 m kõrgusel merepinnast.
- Picea jezoensis var. komarovii (V.N. Vassil.) W. C. Cheng & L. K. Fu – kasvab Hiina Jilini provintsis ranniku lähedal ja Põhja-Koreas, 600–1800 m kõrgusel merepinnast.
Botaanilised tunnused
muuda
Puu kasvab tavaliselt 20–30, väga soodsates tingimustes kuni 50 m kõrguseks. Eluiga on tavaliselt kuni 300 aastat, levila põhjaosa kuivemas kliimas võib ületada ka 500 aastat. Tüve läbimõõt on 70–80 (100) cm.[3]
Juurestik on maapinnalähedane, mistõttu esineb eriti õhukestel muldadel sageli tormiheidet[4].
Tüve koor on hallikas-pruun, soomusjalt kestendav, vanemas eas sügavalt rõmeline[4].
Võra on tihe, laikoonusjas, teravatipuline, sarnaneb hariliku kuusega[5].
Okkad on teravad, 1–2 cm pikkused, lamedad, teravad, pealt läikivad ja tumerohelised, allküljel kaks sinakasvalget 6–8 realist õhulõheriba[5]. Püsivad võrsetel kuni 10 aastat.
Pungad on tömbid, peaaegu ümarad, 3–4 mm pikkused, vaigused. Pungasoomused on kastanpruunid.[5]
Käbid on 3–7 (9) cm pikkused, läbimõõt 1,5–3 cm, noorelt purpurjad, valminult helepruunid. Seemnesoomused on õhukesed ja hambulised.[5]
Seemnete kestad on 2–3 mm pikkused, pruunid või peaaegu mustad, 7–11 mm pikkuse tiivakesega, mille serv on peenelt hambuline[5]. 1000 seemne mass on 2–3 g[4].
Levila ja ökoloogia
muudaAjaani kuuse levila asub Kirde-Aasias, kus ta kasvab Kaug-Idas, Mandžuurias, Põhja-Koreas, Sahhalinil, Hokkaidōl, Kuriilide lõunapoolsetel saartel ja isoleerituna Kamtšatka poolsaarel ning Hiinas Taihang Shani mäestikus. Looduslikus levilas kasvab ajaani kuusk peamiselt jõemadalikel ja mägedes (Changbai Shani ja Sihhote-Alini mäestikus, Zhangguangcai Lingi mägedes ning Paektu-sani nõlvadel), kus ta tõuseb tihti puude leviku kõrgeima piirini.[3]
Areaalis valitseb mereline kliima, mida iseloomustab kõrge õhuniiskus, rohked sademed, jahe suvi. Levila aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus –4...+5 °C, hondo kuuse levilas +5...+9 °C. Aastas esinev sademete hulk on mandril 500–1000, Hokkaidōl 1000–1500 mm, Honshū keskosas 1000–3000 ja Kii poolsaarel üle 4000 mm.[3]
Ajaani kuuse kasvupinnased on tavaliselt parasniisked ja niisked leetmullad ning Sihhote-Alinis ka pruunmullad. Mulla lähtekivimitest on esindatud andesiit, graniit, lipariit, kilt, liivakivi, konglomeraat ja tuff.
Koos ajaani kuusega võivad segametsades kasvada järgmised puu- ja põõsaliigid:[3]
|
|
Tihedamates Kaug-Ida nulu- ja kuusemetsades on sobiva toidu vähesuse tõttu loomaliikide arvukus mitte kuigi suur. Esindatud on väikenärilised, valgejänesed, väikekiskjatest soobel (Martes zibellina) ja kolonokk (Mustela sibirica), levinud on ka ilves (Lynx lynx), muskushirv (Moschus moschiferus) ja siberi metskits (Capreolus pygargus), ertiti rohkelt esineb pruunkaru (Ursus arctos).[3]
Paljunemine
muudaAjaani kuusk on ühekojaline okaspuu ning paljuneb peamiselt seemnete abil. Harva võib ka vegetatiivselt paljuneda alumiste okste juurdumisega pinnases. Tolmlemine leiab aset mais-juunis, seemned valmivad mandril augustis-septembris, saartel septembris-oktoobris. Head seemneaastad esinevad 3–4 aasta järel.[3]
Kasutamine
muuda
Ajaani kuuse puit on oluline toormaterjal levikupiirkonnas ning seda kasutatakse puitkonstruktsioonides, postide, mööbli, tselluloosi jm valmistamisel. Tüve koorest saadakse parkainet ning tüvest kogutakse vaiku. Okastest valmistatakse aromaatset õli.[6] Mõningal määral kasvatatakse haljastuses ja ilupuudena parkides. Kohalikud elanikud valmistavad ajaani kuuse puidust paate. Puidu tihedus on 390–430 m3. Euroopasse toodi ajaani kuusk 1861. aastal, kuid on seal väikse kasvukiiruse ja hiliskülmaõrnana vähem tuntud. Lääne-Euroopas kasvavatakse rohkem merelise kliimaga harjunud hondo kuuske.[7]
Kasvatamine Eestis
muudaEuroopasse esmakordselt 1861. aastal toodud ajaani kuuske on meil vähe kultiveeritud. Ajaani kuuse puhkemine algab kevadel enne meie kevadiste hiliskülmade lõppu, mistõttu kannatab ta noores eas sageli hiliskülmade tõttu ja seda isegi Saaremaal. Otstarbekas on kasvatada suurte puude turbe all.[4] Talvel on ta meil küllaltki külmakindel taludes miinuskraade kuni –40°...–45 °C[8], mistõttu on saanud avatud kasvukohas okaste külmakahjustusi vaid meie kõige karmimatel talvedel. Hondo kuusk on külmakartlikum (talub külma kuni –30 °C) ja on saanud sisemaa karmimatel talvedel tugevaid külmakahjustusi[9]. Ajaani kuusk kasvab meil aeglaselt, eriti noores eas, eelistab kõrgemat õhuniiskust. Ta kasvab kenasti värskel, hästi vett läbilaskval viljakal liivsavimullal. Niisketel muldadel kasvab halvasti, kehval liiv- ja turvasmullal aga ei kasva üldse.[4] Eestis on ajaani kuusk üsna haruldane. Vanimad, umbes 80-aastased puud kasvavad Järvselja dendropargis ning nende kõrgus on kuni 18 m.[7] Veel võib ajaani kuuske leida Tallinna Botaanikaaias ja selle Audaku katsepunktis Saaremaal, Luual jm, hondo kuusk kasvab Tallinna Botaanikaaias, Luual, Järvseljal jm.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Conifer database: "Picea jezoensis"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 07.09.2010.
- ↑ Conifer Specialist Group (1998). Picea jezoensis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Yukito Nakamura, Pavel V. Krestov. "Coniferous Forests of the Temperate Zone of Asia", Amsterdam: Elsevier B.V, 2005. ISBN 978-0-444-81627-6
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Vaike Hainla ja Uno Valk. "Eestis kasvavad kuused". Abiks loodusevaatlejale nr 45. Tartu, 1961.
- ↑ "Picea jezoensis". www.efloras.org (inglise). Vaadatud 07.09.2010.
- ↑ 7,0 7,1 Eino Laas. "Okaspuud", Tartu: Atlex, 2004.
- ↑ Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.
- ↑ Heldur Sander (2006). "Eesti võõrokaspuud Aleksei Paiveli käsitluses 1950. ja 1960. aastatel" (PDF). mivana.emu.ee. Eesti Maaülikool. Vaadatud 07.09.2010.
Välislingid
muuda- Ajaani kuusk andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ajaani kuusk |