Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda. Koos katteseemnetaimedega moodustavad need hõimkonnad seemnetaimede ülemhõimkonna.

Paljasseemnetaimed Fossiilide leiud: alates Hilis-Karbonist
Araucaria heterophylla
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkonnad
Cycadopsida Ginkgoopsida Gnetopsida Pinopsida

Paljasseemnetaimede hulka arvatakse okaspuutaimed, palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed ja vastaklehiktaimed.

Paljasseemnetaime seemned, nagu nimetuski vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad.

Paljasseemnetaimede kudedes leidub omapäraseid vaigu- ja limakäike, juhtkudedes paiknevad trahheiidid, juhtsooned puuduvad (need on olemas katteseemnetaimedel).

Kõik tänapäevased paljasseemnetaimed on puitunud tüvega ja enamasti puud. Tavaliselt on neil üks sirge tüvi okstega. Sealjuures kasvab tüvi rohkem kui oksad ja omakorda okste peaharu kasvab külgharudest rohkem.

Paljude paljasseemnetaimede tüvi sisaldab vaiku, mis kaitseb putukate ja seenhaiguste eest. Fossiliseerunud vaik tardub merevaiguks.

Tänapäeva maailma kõrgeim, suurim, kõige paksem ja vanim organism on kõik paljasseemnetaimed. Kõrgeim on ranniksekvoia (115,55 meetrit), suurim on hiidsekvoia (maht 1486,9 kuupmeetrit) ja suurima tüveläbimõõduga on montezuma küpress (11,42 meetrit). Vanim puu on igimänd (tüve vanus ligi 4800 aastat). Samas on Rootsist Dalarna läänist leitud ka kuusk, kelle juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat.

Eesti paljasseemnetaimed

Eestis kasvab pärismaisena neli liiki paljasseemnetaimi, mis esindavad järgmisi paljasseemnetaimede sugukondi:

• männilised (Pinaceae): harilik mänd, harilik kuusk,
• küpressilised (Cupressaceae): harilik kadakas,
• jugapuulised (Taxaceae): harilik jugapuu.

Evolutsioon

Vanimad teadaolevad paljasseemnetaimed pärinevad hiliskarbonist Pennsylvania ajastikust enam kui 300 miljonit aastat tagasi. Tõenäoliselt põlvnevad nad käbi meenutavate paljunemisorganitega paljasseemnetaimest Cordaites, mis meenutas tänapäeva araukaariat. Tähtsa kohastumusena sõltuvad paljasseemnetaimed veest vähem kui nende eellased. Selleks kujunes taimel välja tolmlemine, mis võimaldas taimel viljastuda ilma vee abita, ja seeme, mis võimaldas taime embrüol sattuda teise kohta ja seal arenema hakata.

Paljasseemnetaimed olid ühed vähestest eluslooduse rühmadest, mis said kasu permi ja triiase vahel toimunud massilisest väljasuremisest 250 miljonit aastat tagasi, mille tulemusena surid välja pooled maismaataimede liigid ja 70% maismaaselgroogsete liikidest.

Süstemaatika

hõimkond Coniferophyta; okaspuutaimed

klass Pinopsida; okaspuud

selts Pinales; okaspuulaadsed

selts †Cordaitales

selts †Vojnovskyales

selts †Voltziales

hõimkond Gnetophyta; vastaklehiktaimed

klass Gnetopsida

selts Ephedrales; efedralaadsed

selts Gnetales

selts Welwitschiales

hõimkond Cycadophyta; palmlehiktaimed

klass Cycadopsida

selts Cycadales

selts †Gigantopteridales

selts †Medullosales

selts †Phasmatocycadales

hõimkond Ginkgophyta; hõlmikpuutaimed

klass Ginkgoopsida

selts Ginkgoales