Mandžuuria nulg

Mandžuuria nulg (Abies holophylla) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Mandžuuria nulg
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Nulg Abies
Liik	Mandžuuria nulg
Binaarne nimetus
Abies holophylla Karl Johann Maximowicz (1866)
Sünonüümid
Picea holophylla (Maxim.) Gordon (1875) Pinus holophylla (Maxim.) Parl. (1868)

Kirjeldus

Tüvi

Okkad

Mandžuuria nulg on Kaug-Ida nulgudest kõige suurem ning kasvab 30–40 (55) m kõrguseks.

Tüve läbimõõt on 1,5–2,0 (2,5) m. Tüve koor on noortel puudel hall, vanematel tumepruunikashall, plaatjas.

Võra on tihe ja laikoonusja kujuga, valgusküllases kasvukohas ulatub maani.

Pungad on koonilised, 4–8 mm pikkused, pruunikaspunased, nõrgalt vaigused. Noored võrsed on kollakaspruunid, karvadega kaetud, soonilised.

Okkad on teravad, lamedad, 2,5–4,0 (5,0) cm pikkused, pealt läikivalt tumerohelised, allküljel kaks hallikasrohelist 9–11 realist õhulõheriba, kahe vaigukäiguga, püsivad võrsetel 9–12 aastat.

Isasõisikud on 10–15 mm pikkused, punakaskollased. Käbid on 6–14 cm pikkused ja läbimõõduga 3–4 cm, noorena rohelised või harva ka purpurjasrohelised, valminult helepruunid, kattesoomused varjatud. 1000 seemne mass on 28,6–40,0 g.

Seemned on 8–9 mm pikkused, kestast umbes poolteist korda pikema tiivaga, sisaldavad õli kuni 31 %. Idulehti on 5–6.

Puu eluiga on nulgude seas üks kõrgemaid, 400–500 (600) aastat.

Levila ja ökoloogia

Kasvab Venemaal Primorje krai lõunatipus, Korea poolsaare põhja- ja keskosas, Kirde-Hiina provintsides Heilongjiang ja Jilin. Kasvab üldjuhul mägedes 400–1600 m kõrgusel merepinnast. Levila põhjapiir asub 44° põhjalaiusel Razdolnaja jõe (Suifen He) madalikel. Lõunapoolseim piirkond asub aga Cheju saarel. Põhiliselt kasvab Sihhote-Alini ja Changbai Shani mägedes. Isoleeritud populatsioonid kasvavad ka Hiina kirdeosas Dunlini mägedes.

Areaali iseloomustavad soojad ja niisked suved ning pikad, külmad ja sademerikkad talved. Aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 600–1340 mm. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 2...7 °C. Levila kõige külmemates kasvupiirkondades on tüve koor sageli külmakahjustuste tõttu lõhenenud.

Kasvupinnas

Kasvupinnastest domineerivad hästi vett läbilaskvad parasniisked pruunmullad ja pruunid leetmullad, mille lähtekivimiteks on tavaliselt andesiit, liivakivi ja konglomeraat. Mulla pH on vahemikus 5,0–6,5. Eelistab kasvada viljakatel orgudel ja madalatel mäenõlvadel. Talub põuda keskmiselt, kuid veega küllastunud muldadel kasvab väga halvasti.

Mandžuuria nulu metsad

Mandžuuria nulu metsades võib kohata amuuri tiigrit

Moodustab puhaspuistuid, kuid enamasti kasvab tavaliselt leht- ja okaspuu segametsades, kus esineb veel järgmisi puu- ja põõsaliike:

ajaani kuusk (Picea jezoensis) amuuri korgipuu (Phellodendron amurense) amuuri kukerpuu (Berberis amurensis) amuuri ligustriin (Syringa amurensis) amuuri pihlakas (Sorbus amurensis) amuuri pärn (Tilia amurensis) amuuri tamm (Quercus mongolica) haberoodne vaher (Acer barbinerve)

harilik toomingas (Prunus padus) hõlmine jalakas (Ulmus laciniata) ida-jugapuu (Taxus cuspidata) jaapani jalakas (Ulmus japonica) roideline kask (Betula costata) kollane vaher (Acer ukurunduense) kollaseõieline kuslapuu (Lonicera chrysantha) korea seedermänd (Pinus koraiensis)

korea vaher (Acer pseudosieboldianum) mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) mandžuuria pärn (Tilia mandshurica) mandžuuria saar (Fraxinus mandshurica) mandžuuria sarapuu (Corylus sieboldiana var. mandshurica) nokjalehine saar (Fraxinus chinensis) südajas valgepöök (Carpinus cordata)

Loomadest võib mandžuuria nulu metsades kohata punaoravat (Sciurus vulgaris), metssiga (Sus scrofa), kaeluskaru (Ursus thibetanus), sooblit (Martes zibellina), kolonokk (Mustela sibirica), amuuri leopardi (Panthera pardus orientalis), amuuri tiigrit (Panthera tigris altaica), tähnikhirve (Cervus nippon), metskitse (Capreolus capreolus), hunti (Canis lupus) jt. Lindudest võib kohta tetre, (Lyrurus tetrix), mandariinparti (Aix galericulata), must-toonekurge (Ciconia nigra), laanepüüd (Tetrastes bonasia), seedrimänsakut (Nucifraga caryocatactes macrorhynchos) jt.

Paljunemine

Noortaim

Mandžuuria nulg on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Käbikandvus algab 30–40 aasta vanuselt. Tolmleb mais-juunis. Seemned valmivad septembris-oktoobris. Head seemneaastad korduvad 2–3 aasta järel. Esimesed 10 eluaastat on aeglase kasvuga, hiljem kasv kiireneb oluliselt. On valgusenõudlikum kui teised Kaug-Ida nulud, kuid talub hästi ka varju.

Kasutamine

Noor puu Müncheni botaanikaaias

Puit on vastupidav, kergesti töödeldav ja väga hinnatud saematerjal, samuti kasutatakse puitu laialdaselt tselluloosi valmistamisel. Intensiivse raiumise tõttu on mandžuuria nulg suurtelt aladelt Hiinas ja Venemaal täiesti kadunud. Seemnetes sisalduvat õli kasutatakse seepide valmistamisel. Okkaid kasutatakse aromaatsete õlide valmistamisel.

Kasvatamine Eestis

Mandžuuria nulgu hakati Eestis kasvatama pärast II maailmasõda. Täiskasvanud puud on meil küllaltki külmakindlad (taluvad talvel külmakraade −25...–34 °C), kuid noorte puude võrseid võivad hiliskülmad tugevalt kahjustada. Seetõttu on otstarbekas noori puid kasvatada suuremate puude turbe all. Samas on mandžuuria nulg küllalt vastupidav haigustele ja kahjuritele. Eestis on mandžuuria nulg vähelevinud, suuremad puud kasvavad Tallinna Botaanikaaias ja selle Audaku katsepunktis Saaremaal, Luua arboreetumis (kõrgus kuni 18 m, tüve läbimõõt 43 cm) ning Tartu puukooli pargis.

Kirjandus

• Ботанический сад ДВО РАН
• Endel Laas. Dendroloogia, 1987.

Välislingid

• Mandžuuria nulg andmebaasis eElurikkus

• Gymnosperm Database: Abies holophylla (inglise keeles)
• Flora of China: Abies holophylla (inglise keeles)