Primorje krai
Primorje krai on Venemaa administratiivne piirkond Kaug-Ida föderaalringkonnas. Piirneb Habarovski krai, Hiina ja Põhja-Koreaga.
Primorje krai | |
---|---|
vene Приморский край (Primorski krai) | |
Pindala: 161 873 km² | |
Elanikke: 1 928 962 (1.01.2016)[1] | |
Rahvastikutihedus: 11,9 in/km² | |
Keskus: Vladivostok | |
Primorje krai kesk- ja idaosas asub Sihhote-Alini mäestik. Suurim jõgi on Ussuuri jõgi.
Suuremad linnad on Vladivostok, Nahhodka, Ussuriisk ja Artjom.
Loodus
muudaKliima
muudaPrimorje krais valitseb mussoonparaskliima. Talved on külmad, kõige külmem kuu on jaanuar, selle keskmine temperatuur on alates –7 °C krai edelaosas kuni –23 °C põhjapoolsetes mägistes piirkondades. Suvi on soe või palav, mereäärsetel aladel on kõige soojem kuu august, selle keskmine temperatuur on seal 18–21 °C. Mandrilisematel aladel on kõige soojem kuu juuli temperatuuriga 17–22 °C. Õhutemperatuuri absoluutsed miinimumid on alates –24 °C Põhja-Korea piiri lähedal Hassani rajoonis kuni –54 °C krai põhjaosa mägedes Krasnoarmeiski rajoonis. Õhutemperatuuri absoluutsed maksimumid on 33,6 °C Vladivostokis kuni 41 °C Pogranitšnõi rajoonis.
Taimestik
muudaKrais kasvab umbes 400 puu-, põõsa- ja liaaniliiki. Metsad hõlmavad 77% territooriumi. Kõige levinumad puuliigid on kuusk (22,5%), korea seedermänd (18,9%), tamm (17,5%), lehis (10,7%), valge kask (9,8%), kivikask (6,2%), nulg (3,7%), pärn (3,5%), saar (2,7%), haab (1,8%), jalakas (1,0%), ülejäänud liigid alla 1,7%.
Järvedes võib kohata lootoseid, kõige rohkem on neid Hanka järves.
Krais kasvatatakse kartuleid, sojaube, maisi, päevalilli, riisi, viinamarju, kirsse, maguskirsse, ploome, õunu, pirne, aprikoose, arbuuse, meloneid, tomateid, pipart ja muid taimekultuure.
Loomastik
muudaLoomadest asuvad krais amuuri tiiger, goral, tähnikhirv, kaeluskaru, mandariinpart, must-toonekurg, kaug-ida toonekurg, jaapani kurg, idakurg, valgesaba-merikotkas, amuuri metskass, amuuri leopard, rabapistrik ja paljud muud.[2] Hanka järves elavad kaug-ida ehk hiina kilpkonnad.
Haldusjaotus
muudaAdministratiivse piirkonna koosseisus on järgmised rajoonid ja linnaringkonnad:
- Anutšino rajoon (Анучинский район)
- Arsenjevi linnaringkond (Арсеньевский городской округ)
- Artjomi linnaringkond (Артёмовский городской округ)
- Bolšoi Kamen (ЗАТО Большой Камень)
- Dalnegorski linnaringkond (Дальнегорский городской округ)
- Dalneretšenski linnaringkond (Дальнереченский городской округ)
- Dalneretšenski rajoon (Дальнереченский район)
- Fokino (ЗАТО Фокино)
- Hanka rajoon (Ханкайский район)
- Hassani rajoon (Хасанский район)
- Horoli rajoon (Хорольский район)
- Jakovlevka rajoon (Яковлевский район)
- Kavalerovo rajoon (Кавалеровский район)
- Kirovski rajoon (Кировский район)
- Krasnoarmeiski rajoon (Красноармейский район)
- Lazo rajoon (Лазовский район)
- Lesozavodski linnaringkond (Лесозаводский городской округ)
- Mihhailovka rajoon (Михайловский район)
- Nadeždinski rajoon (Надеждинский район)
- Nahhodka linnaringkond (Находкинский городской округ)
- Oktjabrski rajoon (Октябрьский район)
- Olga rajoon (Ольгинский район)
- Partizanski linnaringkond (Партизанский городской округ)
- Partizanski rajoon (Партизанский район)
- Pogranitšnõi rajoon (Пограничный район)
- Požarskoje rajoon (Пожарский район)
- Spassk-Dalni (Спасск-Дальний)
- Spasski rajoon (Спасский район)
- Škotovo rajoon (Шкотовский район)
- Ternei rajoon (Тернейский район)
- Tšernigovka rajoon (Черниговский район)
- Tšugujevka rajoon (Чугуевский район)
- Ussuriiski linnaringkond (Уссурийский городской округ)
- Vladivostoki linnaringkond (Владивостокский городской округ)
Viited
muudaVälislingid
muuda