Ava peamenüü
Hariliku pirnipuu viljad
Liiv-pirnipuu vili ehk liivpirn
Pirn 'Isolda'
Pirn 'Shinseiki'
Kuivatatud pirnid
Pirnikook
Magustoit pirnidega

Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili.

LevikRedigeeri

Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi. Neist umbes pooled kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias, teine pool aga Kesk- ja Ida-Aasias. Perekonda kuuluvad ka kodustatud ja laialdaselt kultiveeritavad harilik pirnipuu (Pyrus communis) ja liiv-pirnipuu (Pyrus pyrifolia). Esimene neist on pehmete viljadega hübriidne liik, mida looduses ei leidu, kuid mida kultiveeritakse viljade saamiseks Euroopas, USA-s, Kanadas, Argentinas, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jm. Kõvade viljadega liiv-pirnipuud kultiveeritakse Hiinas, Indias, Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, USA-s jm.[1]

Botaaniline iseloomustusRedigeeri

Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu sortide viljad on pirinikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustub pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisaldab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses[2]. Ühe pirni mass 60–300 grammi ja rohkemgi, keskmine mass on 150–180 g[3]. Südamiku, seemnete ja kesta massi osakaal pirni kogumassist on 10%[4]. Pirni värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas vms.

AjaluguRedigeeri

Inimesed on pirne söönud juba tuhandeid aastaid. Algselt söödi looduslikke pirne. Arheoloogid on ligi 10 000 aasta vanused pirniseemned leidnud Šveitsi Alpidest Robenhauseni lähedalt. Sumerlaste kirjalikud allikad (umbes aastast 2750 eKr) kirjeldavad pirnide kasutamist meditsiinis kuuma mähise komponendina.[5]

KultivaridRedigeeri

Kuigi maailmas tuntakse üle 3000 pirnikultivari[6], kasvatatakse maailmas põhiliselt umbes 20–25 hariliku pirni ja 10–20 liiv-pirnipuu või tema hübriidide kultivari. Euroopa kultivaridest on olulised Lääne-Euroopas, eriti Prantsusmaal aretatud sordid. Aasia sordid on aretatud Hiinas ja Jaapanis. Maailma kõige rohkem kasvatatav kultivar on 'Bartlet', mis moodustab 75% USA pirnitoodangust.[2]

Pirnide tootmine maailmasRedigeeri

2011. aastal toodeti maailmas 23,95 miljonit tonni pirne. Pirnipuuistandike kogupindala oli 1,62 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht ligi kolmekordistunud. Peaaegu kogu juurdekasv on tulnud Hiina arvelt, kus tootmismaht on 1969. aasta 0,64 miljonilt tonnilt tõusnud 2011. aastaks 15,94 miljoni tonnini.[7]

Suurimad tootjad 2011. aastal[7]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Hiina 15 945 013 66,6
  Itaalia 926 542 3,9
  USA 876 086 3,7
  Argentina 691 270 2,9
  Hispaania 502 234 2,1
  Türgi 386 382 1,6
  LAV 350 527 1,5
  Holland 336 000 1,4
  India 334 774 1,4
  Jaapan 312 800 1,3
Maailm kokku 23 952 157 100

Eksport ja importRedigeeri

Lõviosa toodetud pirnidest tarbitakse ja töödeldakse tootjariigis. Vaid ligi 12% maailma kogutoodangust läheb ekspordiks. 2008. aastal olid suurimad pirnide eksportijad Argentina (464,9 tuhat tonni), Hiina (446,7), Holland (312,2), Belgia (231,8), USA (169,2), LAV (165,7), Hispaania (155,7), Itaalia (136,1) ja Tšiili (133,3). Suurimad importijad olid aga Venemaa (382,0), Holland (176,5), Saksamaa (160,8), Brasiilia (139,8), Suurbritannia (138,3), Prantsusmaa (131,8), Itaalia (125,8), Mehhiko (87,5) ja Indoneesia (86,7).[8]

KasutamineRedigeeri

Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult. Pirne kasutatakse mitmesuguste toitude, pagaritoodete, veinide, siidri, siirupite, mahlade, kompottide jm valmistamisel.[3]

Väikeses koguses omandab inimese organism pirne suurepäraselt. Pirnid korrastavad seedimist. Dieettoitudes on sageli pirnid tähtsal kohal, eriti diabeetikute toitumises.

Värskete pirnide toiteväärtus ja biokeemiline koostisRedigeeri

Toitained[4]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Vesi 83,71 g
Kalorsus 58 kcal
Süsivesikud 15,46 g
Fruktoos 6,23 g
Kiudained 3,1 g
Glükoos 2,76 g
Sahharoos 0,78 g
Valgud 0,38 g
Tuhk 0,33 g
Lipiidid 0,12 g
Tärklis
Toiteelemendid[4]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaalium (K) 119,0 mg
Fosfor (P) 11,0 mg
Kaltsium (Ca) 9,0 mg
Magneesium (Mg) 7,0 mg
Naatrium (Na) 1,0 mg
Raud (Fe) 0,17 mg
Tsink (Zn) 0,10 mg
Vask (Cu) 0,08 mg
Mangaan (Mn) 0,05 mg
Fluoriid (F) 2,2 μg
Seleen (Se) 0,1 μg
Vitamiinid[4]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
A 1,0 μg
C 4,2 mg
B1 12 μg
B2 25 μg
B3 157 μg
B4 5,1 mg
B5 48 μg
B6 28 μg
E 0,12 mg
Luteiin+
zeaksantiin
45,0 μg
Folaadid 7,0 μg
K 4,5 μg

Erinevalt õuntest, millele annab hapu maitse õunhape, sisaldavad pirnid pirnhapet.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Jules Janick. ""The Pear in History, Literature, Popular Culture, and Art"". 2008. West Lafayette, Indiana, USA: Purdue University. Failitüüp: PDF. Vaadatud 28.02.2011. Inglise.
  2. 2,0 2,1 ""Pears - Pyrus communis, Pyrus pyrifolia"". www.fruit-crops.com. Vaadatud 28.02.2011. Inglise.
  3. 3,0 3,1 ""Pears – delicious, delectable and versatile"". www.foodreference.com. Vaadatud 28.02.2011. Inglise.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Vaadatud 28.02.2011. Inglise.
  5. Sue Eland. ""Pyrus communis"". 2008. Failitüüp: PDF. Vaadatud 28.02.2011. Inglise.
  6. ""Pear Varieties"". www.usapears.com. Vaadatud 28.02.2011. Inglise.
  7. 7,0 7,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Vaadatud 23.11.2013. Inglise.
  8. ""Food and Agriculture Organization of the United Nations: Trade"". faostat.fao.org. Vaadatud 28.02.2011. Inglise.

VälislingidRedigeeri