Ava peamenüü

Liivsavimullad

(Ümber suunatud leheküljelt Liivsavimuld)

Liivsavimullad on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus on 20–50%. Liivsavimullad on soodsaimad vee-, õhu- ja toiterežiimiga mullad, mis tähendab, et need mullad on taimede kasvamiseks kõige soodsamad[1]. Liivsavimullad jagatakse füüsikalise savi sisalduse järgi kolmeks kerge liivsavi (20-30%, tähis ls1), keskmine liivsavi (30-40%, tähis ls2) ja raske liivsavi (40-50%, ls3).

Liivsavi moodustab Eesti muldkattest 27,8%, saviliiva ja liivsavi osakaal on suurem haritaval maal. [2]

PõllumajandusesRedigeeri

Liivsavi peetakse ideaalseks aianduses ja põllumajanduses, kuna see sisaldab toitaineid ja säilitab vett, võimaldades samal ajal liigse vee äravoolu. Mullas domineerib kolmest osakeste suuruse grupist üks või kaks saab olla nagu liivsavi, kui sellel on tugev teraline struktuur ja omades kõrget orgaanilist osa. Muld, mis vastab liivsavi nõuetele saab kaotada oma omadused, kui seda tihendada, kui ta orgaaniline aine ammendub või võib oma peeneteralise fraktsiooni hajutamisel oma iseloomulikud omadused kaotada. [3]

Liivsavi pinnas on pehme ja murenev ning seda on lihtne harida erinevates niiskuse tingimustes. [3]

Kasutamine ehitusesRedigeeri

Liivsavi saab kasutada majade ehituses. Ehitusel kasutatakse liivsavi seintes, et hoida õhuniiskust kontrolli all. Saviliiva õlgedega kombineerides saab kasutada seda seinte ehitusel. See on üks vanimaid kasutusel olevaid tehnoloogiaid maja ehitusel maailmas. Selle raames on kaks laiaulatuslikku meetodit: tampsegu või mudatellis. [4]

Liivsavimulladadega ehitamine on olnud traditsiooniline ehitus meetod keskajal ja Aafrikas aastatuhandeid. Praegu elab rohkem kui pool maailma populatsioonist liivsavist tehtud elamistes. Liivsavi on naturaalne ehitusmaterial ja on kergesti kättesaadav enamus maailmas. See on odav, lihtne töödelda, jätkusuutlik ja tulekindel ja tagab meeldiva ehitus õhkkonna Tänapäeval leiab liivsavi harva ehitus materialina kaasaegsetes ehituskonstruktsioonides. Lisaks veel, maapiirkondades on siiani traditsiooniliselt liivsavist püstitatud väikesi ehitisi märkimisväärselt palju aga linnaplaneerimise kontekstis moodustavad savikonstruktsioonid  ainult väikese niši nüüdisaegsete projektide raames.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. EKSS
  2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele.. Tartu: Eesti Maaülikool. Lk 486. 
  3. 3,0 3,1 B. Rosie Lerner. ""What is Loam?"". Purdue University Consumer Horticulture, 6 January 2000. Vaadatud 21.03.2019.
  4. Gerhard Koch. ""Loam Construction – from a niche product to an industrial building system"". Tokyo: Action for Sustainability – The 2005 World Sustainable Building Conference in Tokyo, Japan, September 2005. Vaadatud 21.03.2019.
  5. Schlesier K., Schmitz H.. "“Loam Building Techniques and Typologies in the Urban Planning Context“". Vaadatud 25.03.2019.