Liivsavi

Liivsavist pealiskate

Liivsavi on pude noor mandri peal tekkinud sete, mille koostisosadeks on peenikesed alla 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 30—50%) peliidi- või saviosakesed ning üle 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 70—60%) argilliidi- ja liivaosakesed. Tavaliselt 10—30% liivasavist moodustavad saviosakesed, mis määravad liivasavi peamisi füüsikalisi-tehnilisi näitajaid.[1]

Sõltuvalt füüsikalise savi sisaldusest ja omadustest liivasavi jaguneb raskeks (40-50%), keskmiseks (30-40%) ja kergeks (20-30%) liivasaviks. Nende eristamiseks välitingimustes kasutatakse sõrmeproovi: võetakse veidi uuritavat mulda, see niisutatakse veega sellise konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel üritatakse mullast voolida ca 3 mm läbimõõduga nöör.

Raske liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keeramisel nöör praguneb.

Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub.

Kerge liivsavi – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub.

ViitedRedigeeri