Savimullad

Savimullad on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus on üle 50%.[1] Savimullad püsivad hästi koos ja on sageli sõmeralise struktuuriga. Struktuuri puudumise korral on nad vett läbilaskmatud. Savimullad on toitainerikkad, kuid märjad ja külmad. Savimullad moodustavad Eesti muldkattest 4,8% ja haritavast maast 5,8%.[1]

LiigitusRedigeeri

Savimullad liigitatakse füüsikalise savisisalduse järgi kolmeks:

  • kerged savid (50–65%, tähis s₁),
  • keskmised savid (65–80%, tähis s₂) ja
  • rasked savid (>80%, tähis s₃).

PõllumajandusesRedigeeri

Savimullad moodustavad haritavast maast 5,8%. Need on ühed kõige keerulisemad ja ilmast sõltuvamad mullad, kuna on tundlikud pragunemisele suvel ja vee kogumisele talvel. Aeglase kuivamise ja soojenemisega kevadel. Talvel võivad mullad jääda märjaks ja külmaks ning suvel kuivada. Savimullad tihenevad kergelt, muutes taimede juurte kasvu raskemaks. Savimuldadel on ka positiivseid külgi. Savi hoiab oma tiheduse tõttu hästi niiskust ja savimullad võivad olla toitainerikkamad kui teised mullad, sest savimullad moodustavad negatiivselt laetud osakesi, mis hoiavad kinni positiivselt laetud osakesi nagu näiteks kaltsium, kaalium ja magneesium. [2]

Kuidas parandada mulla omadusiRedigeeri

  • Tekita kõrgendatud peenraid, et oleks parem mulla veeläbilaskvus ja aitaks vähendada mulla kinnitrampimist. [3]
  • Tasub kaaluda rakendamist “ei-kaeva” režiimi, eriti kõrgendatud peenardel, sest need sobivad savimuldadele paremini.[3]
  • Mõned, kuid mitte kõik savimullad reageerivad lisa kaltsiumile, mis paneb saviosakesed flokuleerima (klompima). Seal, kus muld on happeline, võib lisada lupja, aga mujal on parem lisada kipsi. Kips on aktiivne aine paljudele kaubanduslikele “saviparandajatele”. Katseta enne väiksemal pinnal, et olla kindel, et see oleks efektiivne teie maal leiduvatele tüüpi savimuldadele. [3]
  • Kaeva sisse rohkelt orgaanilist materjali nagu näiteks sõnnik või ideaalolukorras, kompostitud puukoort, sest see aitab silmnähtavalt parandada savimulla omadusi.[3]
  • Lisa orgaanilist multši ümber puutüvede, põõsaste ja teistele toataimedele, sest see aitab suvel vähendada pragunemist ja säilitada niiskust.[3]

Kasulikke nõuandeidRedigeeri

  • Ära astu savimuldade peal, kui nad on niisked. Nende peal tallamine tekitab savi tihenemist ja muudab selle raskemaks.[4]
  • Pane maha puidust lauad kõndimiseks, et vähendada raskust mullale.[4]
  • Märjale mullale mitte istutada ega seda kaevata.[4]
  • Orgaanilist ainet lisada sügisel.[4]
  • Jätta talvel mullapind vagudesse nii, et külm saaks sisse pääseda ja lagundada agregaati[4]
  • Istuta puid ja põõsaid väiksematele küngastele, et aidata hoida juuri eemal väga niiskest mullast.[4]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "EKSS".
  2. Colleen Vanderlinden. "Understanding Clay Soil and How to Improve It". 05.07.2019. Vaadatud 04.04.2020.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Clay Soils". Vaadatud 04.04.2020.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 David Domoney. "Gardening: The best plants for vlay soil - Grow in full sun and partial sahde". Vaadatud 05.04.2020.