Saviliivmullad

Saviliivmullad on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus on 10–20%[1]. Savimuldasid on kerge harida, kuid nende saviosakeste vähesuse tõttu ei ole nad suutelised moodustama vastupidavaid struktuuriagregaate ja on seepärast enamasti üksikteralise struktuuriga[1]. Üksikteralise struktuuri tõttu on saviliivmullad põuakartlikud, mistõttu tuleks nendel muldadel kasvatada põuda taluvaid taimi[1].

PõllumajandusRedigeeri

Eestis moodustavad põllumajanduslikust maast saviliivmullad 31,5%[2]. Olenevalt liiva ja jämeda tolmu vahekorrast, eristatakse saviliivmuldasid: liivakad ja tolmjad[2]. Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks[3]. Saviliivmuldadel on hea kasvatada nisu, puuvilla ja kaunvilju[4].

LõimisRedigeeri

Üks tähtsamaid tunnuseid mulla kvaliteedi üle otsustamisel on mulla lõimis ehk mulla peeneselise osa jaotus saviosakeste esinemise järgi. Praktilises elus vajamineva täpsusega on mulla lõimist võimalik määrata võrdlemisi lihtsalt sõrmeprooviga.

1. Määramiseks piisab vähemast kui peotäiest mullast, mida tuleb segada ja niisutada parasjagu niipalju, et mullaproov veest läikima ei jääks.

2. Edasi hakkame mulda ühe käe peopesas voolima teise käe nimetissõrmega kõigepealt 3–4 mm läbimõõduga ussikeseks. Kui seda teha ei saa, proovime samast mullast voolida kahe käe vahel kuulikest; kui ka see ei õnnestu, siis on tegemist liivmullaga.

3. Edasi vaatame, kuidas jääb muld peopessa:

  • kui tompudena, siis on tegu sidusa liivaga,
  • kui üksikute teradena, siis sõreda liivaga.

4. Kui saame veeretada kuulikese, kuid ussikest mitte, siis on meil peos saviliiv.

5. Kui saame veeretada ussikese, hakkame seda peopesal umbes 2 cm läbimõõduga rõngaks keerama, ise jälgides, kuidas ta peopesal käitub:

  • kas murdub kohe (siis on see kerge liivsavi) või
  • esialgu mõraneb ja siis murdub (keskmine liivsavi) või
  • saab seda rõngaks keerata, nii et ta ainult mõraneb (raske liivsavi), või
  • saab seda rõngaks keerata ja ta isegi ei mõrane (savimuld).[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Astover, Alar Leedu, Enn Reintam, Endla. "Mulla ABC nr. 1". 1. märts 2017. Vaadatud 08.05.2021.
  2. 2,0 2,1 Loit, Evelin Reintam, Endla. "Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast". Vaadatud 08.05.2021.
  3. Penu, Priit. "Eesti muldadest põllumehele". 2006. Vaadatud 12.05.2021.
  4. Sensoterra. "Loamy Sand". Vaadatud 12.05.2021.