Korea kuusk

Korea kuusk (Picea koraiensis) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.

Korea kuusk
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Kuusk Picea
Liik	Korea kuusk
Binaarne nimetus
Picea koraiensis Nakai (1919)
Sünonüümid
Picea intercedens Nakai (1941) Picea intercedens var. glabra Uyeki (1942) Picea koraiensis var. intercedens (Nakai) Y.L. Chou (1986) Picea tonaiensis Nakai (1941)

Teisendid ja nende levikuala

Korea kuusel eristatakse kahte teisendit:

• Picea koraiensis var. koraiensis ehk põhiteisend kasvab Venemaal Primorje krai lõunatipus (ulatub kuni 49. põhjalaiuskraadini), Korea poolsaare põhjaosas, Kirde-Hiina provintsides Heilongjiang ja Jilin;
• Picea koraiensis var. pungsanensis (Uyeki ex Nakai) Farjon – kasvab Põhja-Koreas Pungsani ja Hamnami mäe nõlvadel.

var. pungsanensis kaitsestaatus

Kirjeldus

Korea kuusk kasvab 20–30 (35) m kõrguseks. Eluiga on 200–300 aastat.

Tüve läbimõõt on 0,4–0,8 (1,2) m. Puukoor on hallikas- või punakaspruun, kestendav. Võra on püramiidja kujuga.

Võrsed on noorena kollakas- kuni punakaspruunid, karvadeta.

Okkad on teravad, 0,8–1,6 (2,2) cm pikkused, rohelised, sirged või pisut kõverdunud.

Pungad on punakaspruunid, munaja kujuga, kuni 6 cm pikkused, veidi vaigused.

Käbid on 5–8 (10) cm pikkused ja läbimõõduga 2,5–3,5 cm, noorelt helerohelised, valminult kollakaspruunid või pruunid. Seemned on tumehallid, munaja kujuga, ca 4 mm pikkused, helepruunide tiivakestega (pikkus 0,9–1,2 cm). 1000 seemne mass on 6–7 g.

Levila ja ökoloogia

Levikuala põhjaosas kasvab korea kuusk peamiselt jõgede madalikel, harvem mägede alumistel nõlvadel. Areaali lõunapoolsel osas tõuseb Sihhote-Alini ja Changbai Shani mägedes kuni 1800 m kõrgusele. Levila põhjapiiri on raske määrata, kuna seal kasvab segus väga sarnase siberi kuusega (Picea obovata).

Levilas on aasta keskmine õhutemperatuur 0...6 °C. Keskmine sademete hulk on vahemikus 700–900 mm. Külmakraade talub talvel –29...–39 °C.

Mullatüüpidest on levinud leetmullad, pruunmullad ja turvasmullad. Lähtekivimitest on esindatud andesiit, lipariit, kiltkivi, liivakivi, konglomeraat ja jõesetted. Kasvab parasniisketel ja veega küllastunud kasvupinnasel, talub hästi varju, halvasti talub põuda.

Moodustab puhaspuistuid ja segametsi koos järgmiste puuliikidega: olga lehis (Larix gmelinii var. olgensis), amuuri nulg (Abies nephrolepis), ajaani kuusk (Picea jezoensis), korea seedermänd (Pinus koraiensis), lamedalehine kask (Betula platyphylla) jt.

Mandril õitseb mais-juunis, saartel juunis. Käbid valmivad augustis-septembris. Head seemneaastad esinevad 2–3 aasta järel.

Kasvatamine Eestis

Korea kuusk introdutseeriti Eestisse möödunud sajandi esimesel poolel. Praegu on ta meil üsna vähe levinud. Ta on osutunud meil täiesti külmakindlaks. Suuremad grupid kasvavad Järvseljal, Toila-Oru pargis ja Räpinas. Kannab käbisid ja seemnete kvaliteet on väga hea (idanevus kuni 95%). Siiski on ta meil suhteliselt madalakasvuline ja võrdlemisi lühiealine.

Kirjandus

• Flora of China: "Picea koraiensis"
• Heldur Sander. "Eesti võõrokaspuud Aleksei Paiveli käsitluses 1950. ja 1960. aastatel", 2006.
• Yukito Nakamura, Pavel V. Krestov. "Coniferous Forests of the Temperate Zone of Asia", Amsterdam: Elsevier B.V, 2005. ISBN 978-0-444-81627-6

Välislingid

• Korea kuusk andmebaasis eElurikkus