5. Üksik Jalaväepataljon

5. Jalaväepolk; 5. Üksik Jalaväepataljon
Tegev	1918–1940
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	Eesti sõjavägi
Haru	Eesti maavägi
Liik	jalavägi
Suurus	polk/pataljon
Osa	1. Diviis
Garnison/staap	Rakvere, Kasarmud Nortsu tee 3
Tähtpäevad	21. november 1918
Lahingud	Eesti Vabadussõda Viru rinne;
Ülemad
Praegune ülem	-

5. Üksik Jalaväepataljon (algselt 5. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Rakveres.

Jalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918 – päev, mil Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 5. Jalaväepolgu moodustamiseks.

Väeosa nimetati 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.

Juhtkond ja koosseis

21. november 1918 – 20. veebruar 1919, kindralstaabi kapten Nikolai Reek, 5. Jalaväepolgu ülem
10. märts – 27. juuni 1919, polkovnik Siegfried Pinding, 5. Jalaväepolgu ülem
- 1919. aastal alamkapten (ülendati 7. novembril 1919 kapteniks) Jakob Munner, 5. Jalaväepolgu ülema abi
1. juuli 1919 – 1920, alamkapten Johan Schmidt, 5. Jalaväepolgu ülem
märts 1924 – aprill 1924, Oskar Johann Percy Schmidt^[1], 5. Jalaväerügemendi ülem,
– 1934, kolonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavijaan, aastast 1938 Hendrik Pallandi), 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem
1934 – 1935, kapten Viktor Koern, 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem

5. jalaväepolgu I pataljon, ülem kapten Hugo Jürgenson (1894–08.12.1918 Kõrve lahing)^[2], kapten Artur Saueselg
- 1. rood, ülem alamkapten Adolf Markevitš, kapten Voldemar Karing
- 2. rood, ülem staabikapten Hartvig Reinvald
- 3. rood,
- 4. rood, ülem alamkapten Peeter Plado
5. jalaväepolgu II pataljon

5. Jalaväepolk Vabadussõjas

5. Jalaväepolk formeeriti Eesti Vabadussõja alguses Rakveres, alampolkovnik Nikolai Reegi poolt ning väeosa osales taganemislahingutes 1918. aasta lõpus ning 1919. aasta jaanuaris alanud pealetungilahingutes Viru rindel.

1920–1940

Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 5. jalaväepolgu üksused Rakveres. Vanemate aastakäikude sõjaväelased vabastati sõjaväeteenistusest ning polgust kujunes aprillis 1920 pataljonisuurune väeosa, kuhu kuulusid 3 laskurroodu ja 8. raskekuulipilduja rood, õppekomando, jalamaakuulajatekomando, ratsamaakuulajatekomando, sidekomando, sapöörikomando ja komandandikomando. Pärast Vabadussõja lõppu paiknes polk algul Rakvere linna majades Tallinna tn 3 ja 3-a ning endistes Rakvere mõisahoonetes.

1. jaanuaril 1921. aastal ühendati 5. jalaväepolguga Sakala Partisanide Pataljon. 12. juulil 1921 pidid kõik väeosad asuma oma formeerimise paikadesse, selle tulemusena lahkus Sakala Partisanide Pataljon Viljandisse ja ülejäänud osa 5. jalaväepolgust suundus Rakverre. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.

1927. aastal ehitati rügemendile kasarm (praegu Nortsu tee 3).^[3]^[4]^[5] 5. jalaväepataljoni kasarm planeeriti osana suuremast Rakvere sõjaväelinnakust, kuhu kuulusid spordiväljakud, köögiviljaaiad, laod, lasketiir ning muid abihooneid. Rakvere sõjaväelinnaku koosseisu kuulusid lisaks 5. jalaväepataljonile 1. diviisi 2. suurtükiväegrupp ja lennuväe eskadrill nr 1 koos lennukiangaaride ja komandopunktidega. Rakvere linna territooriumil jätkus ka üksikute hoonete kasutamine (ohvitseride kasiino, 2. suurtükiväegrupi staap kuni 1930. aastani) jätkus peale sõjaväelinnaku valmimist. 1920.-1940. aastatel asus Rakvere linnas, endises Rakvere Õpetajate Seminari hoones 1. diviisi staap.

Pikemalt artiklis Üksikud jalaväepataljonid

5. Üksik Jalaväepataljon

Seoses üldise sõjaväe reorganiseerimisega 1928. aastal kujundati rügement ümber 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks.

Vaata ka

Viited

↑ Oskar Johann Percy Schmidt
↑ EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. Hugo Jürgenson
↑ Mart Kalm, LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND, Tallinn 2010, leht 21
↑ Nortsu tee kasarmu pildid^{[alaline kõdulink]}
↑ 5.jalaväepataljoni kasarm Nortsu tee ääres. Virumaa Muuseumite fotokogu, RM F 1701:22

[1] Oskar Johann Percy Schmidt

[2] EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. Hugo Jürgenson

[3] Mart Kalm, LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND, Tallinn 2010, leht 21

[4] Nortsu tee kasarmu pildid^{[alaline kõdulink]}

[5] 5.jalaväepataljoni kasarm Nortsu tee ääres. Virumaa Muuseumite fotokogu, RM F 1701:22

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]