Ava peamenüü

1. Lennuväedivisjon (kuni 13. maini 1939 Üksik Lennuväedivisjon nr. 1[1]) oli aastatel 1930–1940 eksisteerinud Õhukaitse koosseisu kuulunud Rakveres paiknenud 1. diviisi operatiivalluvuses Eesti lennuväeosa.

21. mail 1939 jõustunud koosseisu järgi kuulusid divisjoni koosseisu staap, kaks salka, tehnika-, majandus-, sanitaarjaoskond ja divisjonikomando, kokku 96 meest.

AjaluguRedigeeri

Divisjon luges ennast lennuväe vanima üksuse – lendurite (pool)roodu – järglaseks, mis oli moodustatud 21. novembril 1918 Inseneriväe pataljoni koosseisus selle ülema kohusetäitja Nikolai Petersoni käskkirjaga ning tähistas oma aastapäeva selle üksuse moodustamise päeval.

Üksik lennuväedivisjon nr. 1 moodustati tegelikult 1. juulil 1930 Rakveres asunud senise 1. eskadrilli ümberformeerimise teel. Seni Lennuväerügementi kuulunud 1. eskadrill oli relvastatud Gordou Leseurre GL.22 hävituslennukitega. Kuna uute koosseisude järgi pidi üksus sõja korral operatiivselt alluma 1. diviisi staabile ning tegutsema eelkõige selle huvides, siis loodi divisjonis ka luuresalk juba vananenud de Havilland DH.9 lennukitel. 1932. aastal lisandus veel üks salk Letov Š-228E luure- ja kergeid pommituslennukeid. Ning kui 1934. aastal loobuti lõplikult GL.22 hävituslennukite kasutamisest, siis toodi divisjoni koosseisu ka seni Tallinnas asunud Hawker Hart pommituslennukite salk. 1936. aastal loobuti ka viimaste DH.9 lennukite kasutamisest.

1938. aastal oli üksus sunnitud loovutama Letov Š-228E luure- ja pommituslennukid Tartus asunud Üksikule Lennuväedivisjonile nr 2. 1939. aastal toodi divisjoni uueks II salgaks üle seni Üksikus merelennusalgas kasutusel olnud Hawker Harti lennukid.

Divisjon likvideeriti 1940. aasta sügisel pärast Eesti Vabariigi annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.

ÜlemadRedigeeri

Kasutatud lennukidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Frederik Gerdessen, Toivo Kitvel, Johannes Tilk. Aeg, mehed, lennukid. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001, lk 192.

KirjandusRedigeeri