2. Suurtükiväegrupp
2. Suurtükiväegrupp oli Eesti suurtükiväeosa Rakveres.
| 2. Suurtükiväegrupp | |
|---|---|
| Riik |
 Eesti |
| Kuuluvus | Eesti sõjavägi |
| Liik | Eesti Suurtükivägi |
| Ülesanne | Katteväeosa |
| Suurus | Pataljon |
| Osa |
1. Diviis 1. diviisi suurtükivägi |
| Garnison/staap | Rakvere, Raudtee tänav, Rakvere raudteejaama vastas |
| Tähtpäevad | 26. detsember |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud |
kolonelleitnant Valter Martma major Boris Raid |
1. septembril 1939 kuulus grupi koosseisu 241 meest.
Ülemad
muuda- kolonelleitnant Valter Martma 1934, 2. Suurtükiväegrupi ülema kt
- major Boris Raid 1936, 2. Suurtükiväegrupi ülema ajutine kt
- kolonelleitnant Valter Martma 1934 ülem, 2. Suurtükiväegrupi ülem
Ajalugu
muuda15. märtsil 1924 formeeriti 1. suurtükiväerügement kolonelleitnant Hugo Kauleri juhtimisel ümber "1. diviisi suurtükiväeks". 1924. aastal muudeti Eesti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi, 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil 3. suurtükiväe rügement. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks. 1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: 1. diviisil oli 1. suurtükiväegrupp ja 2. Suurtükiväegrupp; 2. diviisil 3. suurtükiväegrupp ja 4. suurtükiväegrupp ja 3. diviisil 5. suurtükiväegrupp.
Diviisi suurtükiväe koosseisus oli kaks suurtükiväegruppi: 1. suurtükiväegrupp asukohaga Narvas, mis moodustati 1. suurtükiväerügemendist ja 2. suurtükiväegrupp asukohaga Rakveres, mis moodustati 1. kindluse suurtükiväegrupist.[1].
1. diviisi suurtükiväe staap asus Narvas, Rahu tänav 19.
- 1. diviisi suurtükiväe I grupp - staap Narvas, Rahu tänav 19
- 1. diviisi suurtükiväe II grupp - staap Narvas, Rahu tn 19
- patarei nr. 4 - kaks 76,2 mm kahurit - Kundas, Malla mõisas, hiljem Rakveres
- patarei nr. 5 - kaks 45-liinilist kerget haubitsat - Kundas, Malla mõisas, hiljem Rakveres
- patarei nr. 6 - kaks 42-liinilist kahurit - Jõhvis, Tammiku mõisas, hiljem Rakveres
- patarei nr. 7 - kaks 6" haubitsat - Jõhvis, Tammiku mõisas.
- 1. kohalik suurtükiväepark - Rakveres, Jaama puiestee 21
1928. aastal kehtestati Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega, Eesti kaitseväe rahuaegne organisatsioon. Välisuurtükivägi oli koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse. A tüübilises suurtükiväegrupis (1. ja 3.) on staap, spetsialistide komando, kaks kerge kahuri-, üks kerge haubitsa- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei ning igas patareis on kaks rühma.
B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma. C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma.
2. suurtükiväe grupp - staap Rakveres, (2. suurtükiväegrupi uusklassitsistlikus stiilis sammastega Rakvere sõjaväelinnaku kasarmuhoone Nortsu teel valmis 1924 ja on nüüdseks hävinud) 2. suurtükiväegrupi kasarmutes:
- patarei nr. 4 - Rakveres kasarmutes
- patarei nr. 5 - Rakveres kasarmutes
- patarei nr. 6 - Rakveres kasarmutes
- patarei nr. 7 - Tammiku mõisas Jõhvis