Õpetatud Eesti Selts
- Mitte segi ajada 1819 Tartus asutatud Eesti Õpetatud Seltsiga
See artikkel vajab toimetamist. |
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts. See on asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988.
Asutatud | 1838 |
---|---|
Eesmärk | Teadmiste edendamine eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast |
Esimees | Mihkel Mäesalu (2024. aastast) |
Veebileht |
oes |
Õpetatud Eesti Selts on rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastast 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.
Seltsi moodustamine
muudaSeltsi eelkäijateks olid 1819. aastal Tartus Tartu- ja Võrumaa pastorite loodud ja Võrumaa praosti Friedrich Gottlieb Moritzi (1769–1833) poolt juhitud[1] Eesti Õpetatud Selts (saksa k. Ehstnische Gelehrte Gesellschaft zu Dorpat) ja Tartu Ülikoolis alates 1831 tegutsenud Teaduslik Vestlusring.
Asutajaliikmed
muudaÕES-i asutajaliikmed olid Friedrich Robert Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck[2], Friedrich Kruse, E. Herrmann, kooliõpetajad Carl Gottfried Gustav Masing ja Peter Preis ning pastorid Johann Samuel Boubrig[3], Carl Heinrich Gehewe, Johann Friedrich Heller, R. Hollmann, Heinrich Georg von Jannau, Georg Magnus Knüpffer, Friedrich Ferdinand Meyer, F. J. Moritz, Carl Gottlieb Reinthal ja Adam Johann Schubbe.[4] Asutajaliikmeid oli 19, neist oli 11 pastorit, 4 Tartu Keiserliku Ülikooli õppejõudu ja 4 Tartu haritlast.
Seltsi tegevus toimus saksa keeles.
ÕES esimehed
muudaSeltsi esimeseks presidendiks (1838–1841) sai Carl Heinrich Gehewe,
- 1843–1850 ÕES-i esimees, Tartu Keiserliku ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann,
- 1851–1853 Carl Gottlieb Reinthal
- 1853–1856 Gustav Moritz Santo
- 1859−1860 Ewald Tobien
- 1861–1863 Carl Schirren
- 1867–1869 Eduard Winkelmann (1838–1896),
- 1869–1899 Karl Heinrich Leo Meyer,
- 1919–1920 Arnold Christian Theodor Hasselblatt
- 1922–1927 August Oswald Westrèn-Doll
- 1928–1929 Walter Anderson.
- 1929–1936 Julius Mark
- 1936–1950 Harri Moora
- ...
- 1988–1990 Herbert Ligi
- Tiit-Rein Viitso
- 1993–1995 Jüri Linnus
- 1995–2008 Tiit Rosenberg
- 2008–2013 Heiki Valk
- 2013–2014 Tiit Rosenberg
- 2014–2019 Marju Luts-Sootak
- 2019–2024 Taavi Pae
- 2024– Mihkel Mäesalu
-
Friedrich Georg von Bunge
-
Friedrich Kruse
Tegevus
muudaÕES-i programmi kohaselt tuli edendada teadmisi eesti rahva, tema keele ja kirjanduse, samuti tema poolt asustatud maa mineviku ja oleviku kohta. Seltsi igakuused kokkutulekud sisustati akadeemilisel tasemel peetud ajaloo-, keele-, kirjanduse-, rahvaluule-, etnograafia- ja muude eestiaineliste ettekannetega. 1840. aastal hakati välja andma seeriat "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused" (Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft).
ÕES-i liikmete arv kahekordistus järgmisel, 1829. aastal liitus teiste Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882).
1860. aastail algas koos Venemaa keisririigi venestamispoliitikaga ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi eemalejäämise eesti rahvusliku ärkamisaja põhisündmustest. Peatähelepanu langes nüüd akadeemilisele tegevusele, seda eriti president Leo Meyeri juhtimisel 1869–1899.
1861 hakkas ilmuma "Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat" (Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, Dorpat/Tartu 1861–1938; 72 kd). 1863–1869 ilmus 7 köidet "Õpetatud Eesti Seltsi Kirju" (Schriften der Gelehrten Estnischen Gesellschaft) Väljaannete vahetamine teiste teaduslike seltside ja asutustega nii kodu- kui välismaal muutis seltsi liikmete teadustööd kättesaadavaks kogu tolleaegsele teadusmaailmale.
Seltsi pidevalt kasvanud liikmeskond ületas 19. sajandi II poolel 300 piiri. Nimekate baltisaksa teadlaste (Leo Meyer, Constantin Grewingk, Eduard Winkelmann, Richard Hausmann) kõrval liitus seltsi tegevusega üha enam eestlasi (Jakob Hurt, Jaan Jung, Mihkel Veske, Karl August Hermann, Martin Lipp, Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson jt).
I maailmasõja algul ÕES-i tegevus katkes. Uue hooga alustati 1919. aastal Tartu Ülikooli kuraatori Peeter Põllu eestvedamisel. Eestlaste osakaal seltsis kasvas ning 1928. aastal mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1938. aastal tähistati pidulikult seltsi 100. aastapäeva.
1940. aastate teisel poolel viidi selts Eesti NSV Teaduste Akadeemia alluvusse. 30. mail 1950 peetud Eesti NSV TA presiidiumi väljasõiduistungil Tartus avaldati arvamust, et Õpetatud Eesti Selts peaks oma tööplaani võtma stahhaanovlaste liikumise uurimise ja asuma koostama kolhooside ajalugu. 15. juuni 1950 peetud seltsi juhatuse koosolek otsustas, et Õpetatud Eesti Seltsi sellisel kujul säilitada pole jõudu ega ka tarvidust, sest seltsi põhilised funktsioonid kattuvad Eesti NSV Teaduste Akadeemia vastavate instituutide ja muuseumidega, Poliitiliste Teadmiste Levitamise Ühinguga ja TRÜ Üliõpilaste Teadusliku Ühinguga ning selle vastavate ringidega.[5]
28. juunil 1950 otsustas TA presiidium ÕES-i sulgeda ja tema tegevus kodumaal katkes.
ÕES-i 150. aastapäeva tähistati pea üheaegselt nii Torontos, Stockholmis kui ka Tartus. 26. aprillil 1988 Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogus peetud aastapäevakonverentsil tehti ettepanek seltsi tegevus taastada. 60 konverentsil osalejat valis seltsi tegelikuks käivitamiseks korraldava komisjoni koosseisus Herbert Ligi, Jüri Linnus, Ott Kurs, Harald Peep ja Tiit Rosenberg. Selts taastati 10. oktoobril 1988.
Alates 2008. aastast annab selts välja stipendiumi parima(te) Seltsi kõnekoosolekutel esitatud ettekande (ettekannete) eest. Esimesena pälvis selle Ott Kurs. 2009. aasta stipendiumi sai Elvi Nassar.
Seltsi esimees oli aastatel 1996–2008 ja 2013–2014 Tartu Ülikooli Eesti ajaloo õppetooli professor Tiit Rosenberg, 2008–2013 arheoloog Heiki Valk, alates 29. jaanuarist 2014 Tartu Ülikooli õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak.[6] Seltsil on ka juhatus (2014. aastast üheksaliikmeline) ning 2014. aasta seisuga 115 tegev- ja 19 auliiget.[7]
Väljaanded
muuda- Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused), Dorpat/Tartu, 1840–1943; 34 köidet. Uuesti alates 2006. aastast, seni veel 2 köidet.
- Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat), Dorpat/Tartu, 1861–1938; 72 köidet. Uuesti alates 1995. aastast, seni veel 8 köidet.
- Schriften der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad), Dorpat/Tartu, 1863–69; 7 köidet.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Hain Rebas, SAJAVIIEKÜMNE AASTANE “ÕPETATUD EESTI SELTS” JA MEIE, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992, lk 117
- ↑ Hain Rebas, SAJAVIIEKÜMNE AASTANE “ÕPETATUD EESTI SELTS” JA MEIE, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992, lk 123
- ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, lk. 231
- ↑ ÕES: Liikmed, vaadatud 8. jaanuar 2014
- ↑ Kersti Taal. Teadusseltsid nõukogude ühiskonnas. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXVIII. Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, 2010, lk. 129.
- ↑ http://oes.ut.ee/oes-aastakoosolekul-valiti-uus-esimees-ja-auliikmed/
- ↑ http://oes.ut.ee/liikmed/
Kirjandus
muuda- Õpetatud E. Selts muudetakse akadeemiaks. Uus Eesti, 5. november 1936, nr. 300, lk. 9.
- Õpetatud Eesti Selts saab uue kuju. Uus Eesti, 12. november 1936, nr. 307, lk. 2.
- Herbert Ligi, Poolteist sajandit Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest, Kleio, 1988-1, lk 94–99