Heinrich Georg von Jannau

Heinrich Georg von Jannau (3. august (ukj 14. august) 1789 Laiuse kirikumõis Laiuse kihelkond Tartu kreis Liivimaa kubermang Venemaa Keisririik – 6. september (ukj 18. september) 1869 Dresden Saksimaa kuningriik) oli baltisaksa päritolu vaimulik, ajaloolane ja keeleuurija.

Elulugu muuda

Sündis Laiuse pastori Heinrich Johann von Jannau (1753−1821) ja Auguste Johanna von Yhrmanni (1761−1800) pojana. Hariduse omandas kodus. 1806. aastal astus Tartu ülikooli, kus tudeeris 1810. aastani teoloogiat. Ülikoolis õppides kirjutas oma esimesed teadustööd, mis pälvisid ka autasu. Ülikooli lõpetas teoloogiakandidaadi kraadiga. 1811. aastal ordineeriti vaimulikuks ja temast sai Hargla koguduse pastor. 1816. aastal kaitses Jena ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Pärast isa surma sai temast 1822. aastal Laiuse pastor, kellena oli ametis 1864. aastani. 1836. aastal määrati Tartu õpperingkonna rahvakoolide revidendiks. 1842. aastast oli ta Liivimaa konsistooriumi nõunik.

Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi üks asutajatest ja hiljem selle auliige. Aastast 1842 oli Pariisi Ajaloo Instituudi korrespondentliige. Teenete eest autasustati teda 1856. aastal Püha Stanislavi II klassi ordeniga.

Perekond muuda

Ta abiellus 1819. aastal Riia bürgermeistri tütre Marie Luise von Bulmerincqiga (1799−?). Tema vend Otto August von Jannau oli Riia Jakobi koguduse pastor. Onu Carl Gustav von Jannau oli Riia bürgermeister.

Teoseid muuda

  • Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache (1828)
  • Ueber die Grund- und Ursprache der Ehsten (1828)

Kirjandus muuda

  • Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977.
  • Frobeen, Jakob Gottfried. Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Jubilaums-Feiern etc. Dritter Band: 1856−1879. Riga: In Commission bei Schnakenburgs litho- und typograph. Anstalt, 1884. Lk 131-133 [1].
  • ID puudub veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Välislingid muuda