Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega S:

Nimi	Tüüp	Ringkond	Haru	Aeg	Märkused
Saarbrücken	Krahvkond			u.1120	999: castellum Sarabrucca esmamainimine Metzi piiskoppidele Alam-Saargau krahvidele Ardenni krahvidele 1353: Saarbrücken läks Nassau krahvide Walrami liinile 1381–1793: Nassau-Saarbrückeni krahvidele 1801–1815: Prantsusmaale 1815: Preisimaale
Saarwerden ja Lahr	Krahvkond
Sagan	Hertsogkond
Püha Blasiuse klooster Schwarzwaldis	Abtkond
Püha Emmerami klooster Regensburgis					830–975: ühendatud Augsburgiga 1500: Baieri ringkond 1793: Vürstide nõukogu
Sankt Galleni klooster				1207	1799: annekteeriti Helveetsia vabariiki
Sankt Gallen	1401: Riigilinn				1454: Liidus Šveitsi Konföderatsiooniga 1648: lahkus keisririigist 1798: uus Säntise kanton Helveetsia vabariigis 1803: Sankt Galleni kanton
Püha Georgi klooster Isnys	Abtkond	Šva			1793: Vürstide nõukogu
Püha Huberti klooster	Abtkond
Püha Johannese klooster Thurtalis	Klooster
Kornelimünsteri klooster	Abtkond	A Rein			1793: Vürstide nõukogu
Püha Maximini klooster Trieris	Klooster
St. Peter	Alluvusala
Püha Peetri klooster Schwarzwaldis	Abtkond
Püha Ulrichi ja Afra klooster Augsburgis	Abtkond				1793: Vürstide nõukogu
Salem
Salm	1019: krahvkond 1623: vürstkond			1019	Eraldus Saarbrückenist 1170: jagunes Alam-Salmiks (Reifferscheidi isandad) ja Ülem-Salmiks ("Wild- und Rheingrafen" või "Metsa- ja Reinikrahvid") 1639: Salm-Reifferscheid-Dyck eraldus Alam-Salmist 1651: Ülem-Salm jagunes Salm ja Salm-Grumbach 1654: Vürstide nõukogu 1676: Salm jagunes Salm-Salm ja Salm-Kyrburg 1734: Alam-Salm jagunes Salm-Reifferscheid-Bedbur ja Salm-Reifferscheid-Raitz
Salm-Badenweiler	Krahvkond	Ü Rein		1431	Eraldus Ülem-Salmist 1520: jagunes endaks ja Salm-Neuburgiks 1600: annekteeriti Lotringisse1608: Taasloodi 1670: Annekteeriti Prantsusmaasse
Salm-Blankenburg	Krahvkond			1246	Eraldus Ülem-Salmist 1506: annekteeriti Lotringisse
Salm-Dhaun Salm-Daun	1263: krahvkond	Ü Rein		1499	1263: eraldati Ülem-Salmist 1499–1574: Salmi osa 1574: jagunes endaks, Salm-Grumbachiks ja Salm-Salmiks 1697: jagunes endaks ja Salm-Puttlingeniks 1750: Salm-Grumbachi osa 1750: annekteeriti Salm-Puttlingeni 1815: Preisimaale
Salm-Grumbach	Krahvkond	Ü Rein		1574	Eraldus Salm-Dhaunist 1668: jagunes endaks ning Salm-Rheingrafenstein ja Grehweileriks 1801: annekteeriti Prantsusmaa poolt 1803: nimetati ümber Salm-Horstmariks koos uute territooriumidega
Salm-Hoogstraten	Krahvkond	Ü Rein	IH	1696	Eraldus Salm-Neuweilerist 1739: nimetati ümber Salm-Salmiks
Salm-Horstmar	Krahvkond	Šva	ŠR	1803: nimetati ümber Salm-Dhaunist	1269: Münsteri piiskopkonna osa Omandas Horstmari krahvkonna Preisimaal ja osa Limpurgi krahvkonnast Württembergis 1803: nimetati ümber Salm-Dhaunist 1806: annekteeriti Bergi 1810: annekteeriti Prantsusmaa poolt 1815: Preisimaale 1816: Salm-Horstmari vürst Preisimaal
Salm-Kyrburg	Krahvkond	Ü Rein		1499	Eraldus Ülem-Salmist 1607: jagunes endaks, Salm-Mörchingeniks ja Salm-Troneckeniks 1681: annekteeriti Salm-Mörchingeni
Salm-Kyrburg	1086: krahvkond 1742: vürstkond	Ü Rein	IH		Omandas Overijse vürstkonna ja Leuze Pecq isandkonna Belgias Omandas Boxeni ja Meer-Gesteli isandkonnad Madalmaades 1806: Reini Liit 1811: Prantsusmaale 1813: mediatiseeriti Preisimaale 1905: Liin suri välja; tiitli omandasid Salm-Salmi vürstid 1742: eraldus Salm-Leuzest 1815: Preisimaale
Salm-Leuze	Krahvkond, hiljem vürstkond		IH	1696	Eraldus Salm-Neuweilerist 1742: jagunes endaks ja Salm-Kyrburgiks 1779: annekteeriti Salm-Kyrburgi
Salm-Mörchingen	Krahvkond	Ü Rein		1607	Eraldus Salm-Kyrburgist 1688: annekteeriti Salm-Neuweilerisse
Salm-Neuburg	Krahvkond pfaltskrahvkond aastast 1629	Ü Rein		1520	Eraldus Salm-Badenweilerist 1653: territooriumid Sinzendorfile 1784: Hääbus
Salm-Neuweiler	Krahvkond	Ü Rein		1608	Eraldus Salm-Salmist 1696: jagunes Salm-Hoogstrateniks ja Salm-Leuzeks
Salm-Puttlingen	Krahvkond	Ü Rein		1697	Eraldus Salm-Dhaunist 1748: nimetati ümber Salm-Dhaunik
Salm-Reifferscheid	Krahvkond 1455: krahvkond	Ü Rein		1416	Loodi Alam-Salmi ja Reifferscheidi ühinemisest 1639: eraldati Alam-Salmist 1693: jagunes Salm-Reifferscheid-Bedburiks ja Salm-Reifferscheid-Dyckiks 1801–1813: annekteeriti Prantsusmaa poolt 1815: Preisimaale
Salm-Reifferscheid-Bedbur	Krahvkond Vürstkond aastast 1803	Ü Rein		1639	Eraldus Salm-Reifferscheidist 1734: jagunes endaks, Salm-Reifferscheid-Hainsbachiks ja Salm-Reifferscheid-Raitziks 1804: nimetati ümber Salm-Reifferscheid-Krautheimiks
Salm-Reifferscheid-Dyck	Krahvkond	A Rein			1806: Reini Liit 1811: Prantsusmaale 1813: mediatiseeriti Preisimaale 1816: Salm-Reifferscheid-Dycki vürst Preisimaal 1888: Liin suri välja; tiitli omandasid Salm-Reifferscheid-Krautheimi vürstid
Salm-Reifferscheid-Hainsbach	Krahvkond			1734	Eraldus Salm-Reifferscheid-Bedburist
Salm-Reifferscheid-Krautheim	Vürstkond	Šva	ŠR	1804	Nimetati ümber Salm-Reifferscheid-Bedburist
Salm-Reifferscheid-Raitz	Krahvkond 1790: vürstkond			1734	Eraldus Salm-Reifferscheid-Bedburist
Salm-Rheingrafenstein ja Grehweiler	Krahvkond	Ü Rein		1688	Eraldus Salm-Grumbachist
Salm-Salm	1574: krahvkond 1623: vürstkond	A Rein, Ü Rein	IH	1574	Eraldus Salm-Dhaunist 1608: jagunes endaks ja Salm-Neuweileriks 1738: annekteeriti Salm-Hoogstratenisse
Salm-Salm	Krahvkond 1623: vürstkond	A Rein, Ü Rein	IH	1739	Nimetati ümber Salm-Hoogstratenist
Salm-Tronecken	Krahvkond	Ü Rein		1607	Eraldus Salm-Kyrburgist 1637: annekteeriti Salm-Mörchingenisse
Salmannsweiler	Abtkond	Šva			1793: Vürstide nõukogu
Salzburg	u.543: piiskopkond 798: peapiiskopkond 1278: peapiiskopkond 1803: Salzburgi hertsogkond 1803: Salzburgi kuurvürstkond	Bai	VH	u.543	1500: Baieri ringkond 1793: Vürstide nõukogu 1803: Ilmalikustati hertsogkonnana endisele Toscana suurhertsogile 1805: Austriale
Sargansi krahvkond	Krahvkond			11. sajand?	1458–1798: Vana Šveitsi Konföderatsiooni kondomiinium 1798: annekteeriti Helveetsia vabariigi Linthi kantonisse 1803: ühendati Sankt Galleni kantoniga
Sarrebourg	Riigilinn	Ü Rein			1641: annekteeriti Prantsusmaasse
Sassenburg					Marki krahvidele
Saussenberg	Maakrahvkond
Savoia (Savoia krahvkond, Savoia hertsogkond)	1031/32: krahvkond 1313: vürstkond 1416: hertsogkond	Ü Rein	IH	1032	1401: Ostis Genfi krahvkonna 1419: Omandas Piemonte 1582: Vürstide nõukogu 1792: annekteeriti Prantsusmaasse 1860: Loovutati Prantsusmaale
Sax'i parunkond	Parunkond
Saksimaa hertsogiriik	850: Markkrahvkond 888: hertsogkond ja kuurvürstkond 1180: Pärast Heinrich Lõvi riigivande alla panemist territoriaalselt tunduvalt pisemana järglashertsogkond Askania dünastiale			8. sajand	u.850: Ludolf nimetati keiser Ludwig Sakslase poolt Saksimaa markkrahviks 961–1106: Billungitele 1106: Heinrich Uhkele 1180: Heinrich Lõvi jäi ilma oma Saksimaa hertsogiriigist 1180: jagunemine Blankenburgi, Cloppenburgi, Hohensteini, Lippe, Oldenburgi, Ravensbergi, Tecklenburgi krahvkondadeks, Vestfaali hertsogkonnaks, Bremeni, Halberstadti, Hildesheimi, Lübecki, Magdeburgi, Mindeni, Münsteri, Osnabrücki, Paderborni, Ratzeburgi, Schwerini ja Verdeni piiskopkondadeks 1260: jagunes Saksi-Lauenburgiks ja Saksi-Wittenbergiks, mõlemad väitsid omavat kuurvürsti tiitlit
Saksimaa kuurvürstiriik	1423–1547: hertsogkond ja kuurvürstkond 1547–1806: kuurvürstkond 1806–1918: Saksimaa kuningriik	Ü Saks	KV	1423	Loodi Meißeni markkrahvkonna ja Saksi-Wittenbergi ühendamisega 1485: jagunes ernestiini (Kuurvürstkond, sealhulgas Tüüringi) ja albertiini (Saksi-Meißeni hertsogkond) harudeks 1547: ernestiinist kuurvürsti Johann Friedrich I riigivande alla panek, tema asendamine albertiini Saksi-Meißeni Moritziga, seega albertiini Saksi-Meißeni ühendamine Saksimaasse, samas ernestiini liin lahutati koos Tüüringiga ja jagunes aastal 1553 Saksi-Gothaks (1553–1572) ja Saksi-Weimariks 1582: Vürstide nõukogu
Saksi-Altenburg	1602–1672: hertsogkond 1826–1918: hertsogkond	Ü Saks	IH	1602	Eraldus Saksi-Weimarist 1672–1825: personaalunioonis Saksi-Gothaga
Saksi-Coburg	1596–1633: hertsogkond 1681–1699: hertsogkond	Ü Saks	IH	1572	Eraldus Saksi-Gothast (1553–1572) 1633: annekteeriti Saksi-Eisenachi 1680: eraldus Saksi-Gothast 1699: ühendati Saksi-Coburg-Saalfeldi moodustamiseks
Saksi-Coburg-Saalfeld	Ü Saks	IH	1699	Loodi Saksi-Coburgi ja Saksi-Saalfeldi ühinemisega
Saksi-Eisenach	1596–1638: hertsogkond 1640–1644: hertsogkond 1672–1806: hertsogkond	Ü Saks	IH	1572	Eraldus Saksi-Gothast (1553–1572) 1638: jagunes Saksi-Weimariks ja Saksi-Altenburgiks 1640: eraldus Saksi-Weimarist 1644: jagunes Saksi-Weimariks ja Saksi-Gothaks 1662: eraldus Saksi-Weimarist 1741: ühendati Saksi-Weimar-Eisenachi moodustamiseks
Saksi-Eisenberg	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1680	Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680) 1707: annekteeriti Saksi-Gotha-Altenburgi
Saksi-Gotha (1553–1572)	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1553	Eraldus Saksi-Tüüringist 1572: jagunes Saksi-Coburgiks ja Saksi-Eisenachiks
Saksi-Gotha (1640–1680)	1640–1680: hertsogkond	Ü Saks	IH	1640	Eraldus Saksi-Weimarist 1680: jagunes Saksi-Coburgiks, Saksi-Eisenburgiks, Saksi-Gotha-Altenburgiks, Saksi-Hildburghauseniks, Saksi-Meiningeniks, Saksi-Römhildiks ja Saksi-Saalfeldiks
Saksi-Gotha-Altenburg	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1680	Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680)
Saksi-Hildburghausen	1680: hertsogkond	Ü Saks	IH	1680	Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680)
Saksi-Jena	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1662	1600: jagunes Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi vahel 1662: eraldus Saksi-Weimarist
Saksi-Lauenburg	Hertsogkond ja kuurvürstkond, Saksi-Wittenbergi rivaal 1356: jäi lõpuks kuurvürsti tiitlist ilma	A Saks		1260	Eraldus Saksimaa hertsogiriigist 1305–1401: jagunes Saksi-Mölln-Bergedorfiks ja Saksi-Ratzeburgiks 1689: personaalunioonis Braunschweigi ja Lünenburg-Cellega pärimise kaudu 1714: personaalunioonis Hannoveri Kuurvürstkonnaga pärimise kaudu 1803: personaalunioonis Brandenburg-Preisimaaga 1815: personaalunioonis Holsteini hertsogkonnaga ja Taani kuningriigiga 1864: personaalunioonis Preisi kuningriigiga 1876: liidendati reaalunioonis Preisimaaga
Saksi-Meiningen	1681–1918: hertsogkond	Ü Saks	IH	1680	Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680)
Saksi-Meißen	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1485	Eraldus Saksi-Wittenbergist 1547: Liideti Saksimaa kuurvürstiriiki
Saksi-Merseburg	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1656	Eraldus Saksimaa kuurvürstiriigist 1738: annekteeriti Saksimaa kuurvürstiriiki
Saksi-Saalfeld	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1680	Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680) 1699: ühines Saksi-Coburg-Saalfeldi moodustamiseks
Saksi-Weimar	1572–1806 Hertsogkond 1815: Suurhertsogkond	Ü Saks	IH	1553	Eraldus Saksi-Tüüringiist 1582: Vürstide nõukogu 1602: jagunes endaks ja Saksi-Altenburgiks 1640: jagunes endaks, Saksi-Eisenachiks ja Saksi-Gothaks 1672: jagunemine endaks, Saksi-Eisenachiks, Saksi-Marksuhliks ja Saksi-Jenaks 1741: Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi personaalunioon 1809: ühines Saksi-Weimar-Eisenachi moodustamiseks
Saksi-Weimar-Eisenach	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1741	Loodi Saksi-Eisenachi ja Saksi-Weimari ühinemisega
Saksi-Weissenfels	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1656	Eraldus Saksimaa kuurvürstiriigist 1746: annekteeriti Saksimaa kuurvürstiriiki
Saksi-Wittenberg	Hertsogkond ja kuurvürstkond, Saksi-Lauenburgi rivaal 1356: vaieldamatu kuurvürst	Ü Saks	KV	1260	Loodi Saksimaa hertsogiriigi jagamisel 1423: ühendati koos Meißeni markkrahvkonnaga Saksimaa kuurvürstiriigi moodustamiseks
Saksi-Zeitz	Hertsogkond	Ü Saks
Saksi-Zeitz-Naumburg	Hertsogkond	Ü Saks		1657	Loodi Saksi-Zeitzi hertsogkonna jagamisel
Sayni krahvkond	Krahvkond	A Rein			1247: Sponheimi krahvidele 1294: jagunemine Sayn-Sayniks ja Sayn-Vallendariks 1606: Sayni, Hachenburgi ja Altenkircheni liinid surid välja 1345: Sayn-Vallendari Salentini ja Wittgensteini krahvkonna pärijanna Adelhei abielu 1605: jagunemine Sayn-Berlebrugiks, Sayn-Sayniks ja Sayn-Wittgensteiniks.
Sayn-Altenkirchen	Krahvkond				Saksi-Eisenachile Brandenburg-Ansbachile Preisimaale
Sayn-Hachenburg	Krahvkond				Manderscheid-Blankenheimile Kirchbergile Nassau-Weilburgile
Sayn-Sayn					1648: jagunemine Sayn-Hachenburgiks ja Sayn-Altenkircheniks
Sayn-Wittgenstein-Berleburg	1361: krahvkond 1792: vürstkond				1605: jagunemine Sayn-Wittgenstein-Berleburgiks ja Sayn-Wittgenstein-Hohensteiniks 1806: annekteeriti Hessen-Darmstadti 1806: annekteeriti Preisimaasse
Sayn-Wittgenstein-Hachenburg	1648: krahvkond				1623: Okupeeriti Kölni peapiiskopkonna poolt 1715: Kirchbergi linnakrahvidele 1799: Nassau-Weilburgi krahvidele 1803: Sayn-Wittenstein-Berleburgile Luksemburgi suurhertsogkonnale
Sayn-Wittgenstein-Hohenstein	1605: krahvkond 1801: vürstkond				1806: annekteeriti Hessen-Darmstadti 1816: annekteeriti Preisimaasse
Sayn-Wittgenstein-Sayn					1846: Liin hääbus
Schaffhausen	Klooster			1080	1049: Pühitseti sisse 1080: Omandas territooriumi Nellenburgi maakrahvkonnalt 1122–1389: Omandas Hiltensweileri maad 1529: Reformatsiooni käigus suletud
Schaffhausen	1190: Vaba riigilinn			1190	1045: Schaffhauseni esmamainimine koos vermimisõigusega 1049: Kõigi pühakute kloostrile 1330: Keiser lubab linna Habsburgidele 1415: Schaffhausen ostab endale sõltumatuse Habsburgidest 1454: Liit Šveitsi Konföderatsiooniga 1501: ühines Šveitsi Konföderatsiooniga 1648: lahkus keisririigist
Schaesberg
Schaumburg	1110: krahvkond 1619: krahvkond	A Rein	VK	1110	Jagunemine Schaumburgiks ja Schaumburg-Lippeks Jagamine aastal 1640, kus enamus selle territooriumist annekteeriti Hessen-Kasselisse; ülejäänud jätkas Schaumburg-Lippena 1646: Schaumburg jagunes – Holstein-Pinneberg muudeti Holstein-Glückstadtiks, Bergeni isandkond Hollandis müüdi, Gemeni isandkond Vestfaalis läks Limburgi krahvile ja Sternbergi krahvkond läks Lippele.
Schaumburg-Lippe	1647: krahvkond 1807: vürstkond 1918: Schaumburg-Lippe Vaba Riik	A Rein	VK	1647: Eelnevalt Schaumburgi osa	1946: Liideti Alam-Saksimaaga
Schaumburg ja Holstein-Rendsburg	Krahvkond			1290	1474: Liideti Holsteini hertsogkonda
Schaunberg	Isandkond Krahvkond				1559: Liin suri välja
Scheer	Isandkond 1785: Friedbergi ja Scheeri vürstlik krahvkond				Thurn und Taxis'ele
Schellenberg	Isandkond				1510: Viimane Brandise parun müüs Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele 1699:Müüdi Liechtensteinile
Schiers	Alluvusala
Schillingen	Isandkond
Schlettstadt Sélestat	Vaba riigilinn	Ü Rein			1648: annekteeriti Prantsusmaasse
Schliengen	Isandkond
Schlitz genannt von Görtz	1116: Isandkond 1677: parunkond 1726: krahvkond	Frank	WK	1804: Wetterau krahvid	1116: Fulda kloostrile 1408: nimetati ümber Schlitz genannt von Görtz'iks 1563: Omandas Pfarrstelleni isandkonna 1656: Saavutas sõltumatuse Fuldast 1806: mediatiseeriti Hessen-Darmstadti
Schmalkalden	Isandkond	Non			Fulda kloostrile Wurzburgi piiskopkonnale Tüüringile Hennebergi krahvidele Hennebergi ja Hesseni ühisvalitsus 1583: Hesseni maakrahvile
Schönborn (Schonborn)					Omandas Reichelsbergi
Schönburg (Schonburg)	1700: krahvkond 1790: vürstkond	Ü Saks			1100d; Schonburgi esmamainimine 1569: jagunemine Alam-Schonburgiks ja Ülem-Schonburgiks 1700: Ülem-Schonburgi peaks sai keiserlik krahv 1740: Saksimaa kuurvürstiriigi osalise ülemvõimu all<1790: Ülem-Schonburg jagunes Schonburg-Hartensteiniks ja Schonburg-Waldenburgiks
Schönburg-Hartenstein	Vürstkond	Ü Saks		1800: eraldus Ülem-Schönburgist
Schönburg-Hinterglauchau	Krahvkond	Ü Saks		Eraldus Alam-Schönburgist
Schönburg-Rochsburg	Krahvkond	Ü Saks		Eraldus Alam-Schönburgist
Schönburg-Waldenburg	Vürstkond	Ü Saks		1800: eraldus Ülem-Schönburgist
Schönburg-Wechselburg	Krahvkond	Ü Saks		Eraldus Alam-Schönburgist
Schönstein (Schonstein)	Isandkond
Schöntal (Schonthal)	Abtkond
Schussenried	Abtkond	Šva			1793: Vürstide nõukogu
Schwabegg	Isandkond				Mindelheimile
Schwäbisch Gmünd	Riigilinn	Šva	ŠR	u.1250	1803: mediatiseeriti Württembergi
Schwäbisch Hall	1280: Vaba riigilinn	Šva	ŠR	1280	1156: Schwabisch Halli esmamainimine lepingus Comburg-Rothenburgi krahvidele u.1116: Läks Hohenstaufenitele 1204: Schwabisch Hall sai linnaks 1802: Kaotas oma territooriumi ja poliitilise sõltumatuse 1803: mediatiseeriti Württembergi
Schwäbisch Wörth	Vaba riigilinn				1607/08: Baierile 1705–1714: Vaba riigilinn
Schwalenberg	Krahvkond			10. sajand	1137: jagunes Pyrmontiks ja Waldeckiks
Schwalenberg-Sternberg	Krahvkond			1613: eraldus Lippe-Detmoldist	1620: taasannekteeriti Lippe-Detmoldi
Schwarzburg	Krahvkond<nr>1695: vürstkond			1195: eraldus Käfernburgist	1160: jagunemine Schwarzburgiks ja Kafernburgiks Aastaks 1184: Omandas Schwarzburgi, Blankenburgi ja Konigsee 1248: Omandas Sondershauseni 1302: annekteeriti Schwarzburg-Käfernburgi 1306 ja 1332: Ostis Arnstadti isandkonna 1340: Omandas Rudolstadti ja Frankenhauseni 1599: jagunemine Schwarzburg-Sondershauseniks ja Schwarzburg-Rudolstadtiks 1754: Vürstide nõukogu
Schwarzburg-Arenstadt	Vürstkond			1721: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist	1651–1669 ja 1681–1716: Eksisteerisid Schwarzburg-Arnstadti eraldi liinid 1762: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Arnstadt	Krahvkond			1326: eraldus Schwarzburg-Blankenburgist 1642: eraldus Schwarzburg-Sonderhsausenist	Jagunes mitu korda 1583 ja 1669: annekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Blankenburg	Krahvkond			1231: eraldus Schwarzburg-Rudolstadtist	Hääbus aastal 1357
Schwarzburg-Ebeleben	Krahvkond 1681: vürstkond			1642: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist	1681–1721: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Frankenhausen	Krahvkond			1552: eraldus Schwarzburg-Arnstadtist	1597: annekteeriti Schwarzburg-Rudolstadti
Schwarzburg-Käfernburg	Krahvkond			1195: eraldus Käfernburgist	1385: Hääbus
Schwarzburg-Keula	Vürstkond			1721: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist	1740: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Leutenberg	Krahvkond			1324: eraldus Schwarzburg-Schwarzburgist	1564: annekteeriti Schwarzburg-Arnstadti
Schwarzburg-Neustadt	Vürstkond			1721: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist	1749: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Rabenwald	Krahvkond			1231: eraldus Schwarzburg-Rudolstadtist	1312: annekteeriti Schwarzburg-Käfernburgi
Schwarzburg-Rudolstadt	Krahvkond 1697: vürstkond	Ü Saks	IH	1552: eraldus Schwarzburg-Arnstadtist
Schwarzburg-Schwarzburg	Krahvkond			1274: eraldus Schwarzburg-Blankenburgist	1316: jagati Schwarzburg-Leutenbergiks ja Schwarzburg-Wachsenburgiks
Schwarzburg-Sondershausen	Krahvkond 1697: vürstkond	Ü Saks	IH	1552: eraldus Schwarzburg-Arnstadtist	Jagunes mitu korda, kuigi jätkas
Schwarzburg-Wachsenburg	Krahvkond			1324: eraldus Schwarzburg-Schwarzburgist	1368: annekteeriti Meißenisse
Schwarzen	Isandkond
Schwarzenbach	Isandkond
Schwarzenberg	Isandkond 1429: parunkond 1566: krahvkond 1599: keiserlik krahvkond 1670: keiserlik vürstkond 1671: Vürstlik maakrahvkond	Frank		1347	1500: Frangimaa ringkond 1624: Hääbus 1674: Vürstide nõukogu
Schwarzkrahvkond	Krahvkond			1333: eraldus Hohenzollernist	1412: taasannekteeriti Hohenzollerni
Schweidnitz	Vürstkond
Schweinfurt	1254: Vaba riigilinn	Frank	ŠR	1282	791: Schweinfurti esmamainimine 1200d: Sai linnaõigused 1386: ühines Švaabi linnade liiduga 1500: Frangimaa ringkond 1803: mediatiseeriti Baierisse
Schweppenhausen	Isandkond
Schwerin	Piiskopkond 1180: piiskopkond	A Saks	VH	1165: loodi 1180: eraldati valdusena vanemast Saksimaa hertsogiriigist	1648: Ilmalikustati vürstkonnana Mecklenburg-Schwerini koosseisu
Schwerin	Vürstkond	A Saks		1648: Ilmalikustati Schwerini piiskopkonnast	Hallati Mecklenburg-Schwerini poolt
Schwerin	1167: krahvkond			1161	1167: Saksimaa Heinrich Lõvi läänistas Schwerini Hageni Gunzelile 1279: jagunemine Schwerin-Schweriniks ja Schwerin-Wittenburgiks 1323: Schwerin-Boizenburgi liin 1328: Päriti Tecklenburgi krahvkond 1343: Mecklenburg omandas pärilikud õigused 1344: Schwerin-Schwerini liin suri välja 1349: Schwerin-Wittenburg-Boizenburgi liin suri välja 1358: Schwerini krahvide liin suri välja; müüdi Mecklenburgile
Schwyz	Keiserlik org			1309: eraldus Habsburgidest	972: "Schwyzi vabade talupoegade kogukond" 1173: Habsburgidele 1240: Schwyz kuulutas otsesõltuvust keisrist 1315: Šveitsi Konföderatsiooni asutajaliige 1648: lahkus keisririigist kui Šveitsi Konföderatsiooni liige 1798–1803: Helveetsia vabariigile
Sélestat (Schlettstadt)
Seckau	1218: piiskopkond 1218: piiskopkond	Aus		1218
Segenberg	Isandkond 1628: krahvkond				Waldsteinile/Wallensteinile
Seinsheim	Isandkond	Frank		Schwarzenbergi parunkond	1803: Omandas koha Frangimaa krahvide harus
Selz	Keiserlik klooster	—	—	991: asutati; 992: Reichsunmittelbar	1481: mediatiseeriti Pfalzi kuurvürstkonda; 1803: Ilmalikustati
Sickingen	Krahvkond	Šva
Siebenbürgen	Vürstkond
Siegburg	Riigiklooster
Sigmaringen				1250	900d: ehitati Sigmaringeni loss 1077: esmamainimine Sigimaringin ?–1253: Peutengau-Hirschbergi krahvidele 1270: Montfort'i krahvidele 1290: Müüdi Austriale 1325: Württembergi krahvidele 1362: Werdenbergi krahvidele 1534: Hohenzollerni krahvidele
Sinzendorf	1648: krahvkond 1803: vürstkond				1610: Ernstbrunni parun 1653: Rheinecki linnakrahvid 1803: Winterriedeni linnakrahvid
Sinzendorf-Ernstbrunn					Omandas Rheinecki
Sion (Sitten)	Piiskopkond			u.775	999: piiskopid olid ka Valais' krahvd 1798: annekteeriti Valais'sse, siis Šveitsi
Soest	Riigilinn	A Rein	RR		1609: annekteeriti Klevesse
Söflingen	Abtkond	Šva			1793: Vürstide nõukogu
Solmsi krahvkond	Krahvkond			1129	1258: jagunes Solms-Braunfelsiks ja Solms-Burg-Solmsiks
Solms-Alt-Puch	Krahvkond	Ü Rein	WK	1688	Eraldus Solms-Sonnenwaldest 1711: jagunes endaks, Solms-Kurzwitziks, Solms-Rösaks ja Solms-Sonnenwaldeks 1769: annekteeriti Solms-Kurwitzisse
Solms-Assenheim	Krahvkond	Ü Rein	WK	1632	Eraldus Solms-Baruthist 1699, 1728: eraldus Solms-Rödelheim-Assenheimist 1635, 1722, 1778: annekteeriti Solms-Rödelheim-Assenheimi
Solms-Baruth	Krahvkond	Ü Rein	WK	1600	Eraldus Solms-Laubachist 1622: jagunes endaks ja Solms-Assenheimiks 1696: jagunes endaks, Solms-Laubachiks, Solms-Utpheks ja Solms-Wildenfelsiks
Solms-Braunfels	Krahvkond 1742: vürstkond	Ü Rein	WK	1258: eraldus Solmsist	1235: jagunes endaks ja Solms-Ottensteiniks 1409: jagunes endaks ja Solms-Lichiks 1592: jagunes endaks, Solms-Greifensteiniks ja Solms-Hungeniks
Solms-Burg-Solms	Krahvkond			1258	Eraldus Solmsist 1415: annekteeriti Solms-Braunfelsi
Solms-Greifenstein	Krahvkond	Ü Rein		1592	Eraldus Solms-Braunfelsist 1693: annekteeriti Solms-Braunfelsi
Solms-Hohensolms	Krahvkond	Ü Rein	WK	1562	Eraldus Solms-Lichist 1718: annekteeriti Solms-Hohensolms-Lichi
Solms-Hohensolms-Lich	Krahvkond 1792: vürstkond	Ü Rein	WK	1718	Solms-Hohensolmsi ja Solms-Lichi ühendus
Solms-Hungen	Krahvkond			1592	Eraldus Solms-Braunfelsist 1678: annekteeriti Solms-Greifensteini
Solms-Kotiz	Krahvkond			1747	Eraldus Solms-Kurwitzist
Solms-Kurwitz	Krahvkond	Ü Rein		1711	Eraldus Solms-Alt-Puchist 1747: jagunes endaks ja Solms-Kotiziks
Solms-Laubach	Krahvkond	Ü Rein	WK	1544	Eraldus Solms-Lichist 1561: jagunes endaks ja Solms-Sonnenwaldeks 1607: jagunes endaks, Solms-Baruthiks ja Solms-Rödelheimiks 1627: jagunes endaks ja Solms-Sonnenwaldeks 1676: annekteeriti Solms-Baruthi 1696: eraldus Solms-Baruthist
Solms-Lich	Krahvkond	Ü Rein	WK	1409	Eraldus Solms-Braunfelsist 1544: jagunes endaks ja Solms-Laubachiks Jagunes endaks ja Solms-Hohensolmsiks 1718: ühines Solms-Hohensolms-Lichi moodustamiseks
Solms-Ottenstein	Krahvkond			1325	Eraldus Solms-Braunfelsist 1424: annekteeriti Solms-Braunfelsi
Solms-Rödelheim	Krahvkond	Ü Rein	WK	1607: eraldus Solms-Laubachist 1699, 1728: eraldus Solms-Rödelheim-Assenheimist	1635, 1722, 1778: annekteeriti Solms-Rödelheim-Assenheimi
Solms-Rödelheim-Assenheim	Krahvkond	Ü Rein	WK	1635, 1722, 1778: Loodi Solms-Assenheimi ja Solms-Rödelheimi liidust	1699, 1728: jagati tagasi Solms-Assenheimiks ja Solms-Rödelheimiks
Solms-Rösa	Krahvkond	Ü Rein		1711	Eraldus Solms-Alt-Puchist
Solms-Sachsenfeld	Krahvkond	Ü Rein		1741	Eraldus Solms-Wildenfelsist
Solms-Sonnenwalde	Krahvkond	Ü Rein		1561	Eraldus Solms-Laubachist 1615: annekteeriti Solms-Laubachisse 1627: eraldus Solms-Laubachist 1688:Jagunes endaks ja Solms-Alt-Puchiks 1803: annekteeriti Solms-Rösasse
Solms-Utphe	Krahvkond	Ü Rein		1696	Eraldus Solms-Baruthist 1762: Hääbus
Solms-Wildenfels	Krahvkond	Ü Rein		1696	Eraldus Solms-Baruthist 1741: jagunes endaks ja Solms-Sachsenfeldiks
Solothurn	1218: Vaba riigilinn			1218	1355: Šveitsi Konföderatsiooni assotsieerunud liige; annekteeriti Berni 1481: Šveitsi Konföderatsiooni täisliige 1648: lahkus keisririigist
Sonnenberg	1463: krahvkond				1474: Osteti Austria poolt
Speyer	Piiskopkond	Ü Rein	VH	888	1793: Vürstide nõukogu 1803: annekteeriti Badenisse
Speyer	Riigilinn	Ü Rein	RR	1294	1792: annekteeriti Prantsusmaasse 1816: annekteeriti Baierisse
Spoleto	Hertsogkond Itaalias			6. sajand	1201: Kirikuriigile
Sponheim	Krahvkond			9./10. sajand	1227: jagunes Sponheim-Ebersteiniks, Sponheim-Heinsbergiks, Sponheim-Kreuznachiks ja Sponheim-Starkenburgiks
Sponheim-Bolanden	Krahvkond			1314	Eraldus Sponheim-Kreuznachist 1393: annekteeriti Nassau-Dillenburgi
Sponheim-Kastellaun	Krahvkond			1291	Eraldus Sponheim-Kreuznachist 1340: taasannekteeriti Sponheim-Kreuznachi
Sponheim-Eberstein	Krahvkond			1227	Eraldus Sponheimist 1263: jagati Sponheim-Kreuznachi ja Sponheim-Starkenburgi vahel
Sponheim-Heinsberg	Krahvkond			1227	Eraldus Sponheimist 1258: annekteeriti Sponheim-Ebersteini
Sponheim-Kreuznach	Krahvkond			1227	Eraldus Sponheimist Jagunes mitu korda 1416: jagati Badeni ja Pfalzi kuurvürstkonna vahel 1707: Kõik Pfalzile
Sponheim-Sayn	Krahvkond			1261	Eraldus Sponheim-Ebersteinist 1283: jagunes Sayniks ja Sayn-Homburgiks
Sponheim-Starkenburg	Krahvkond			1227	Eraldus Sponheimist 1444: jagati Badeni ja Pfalzi kuurvürstkonna vahel 1776: Kõik Pfalzile
Stadion	1200d: Kohalik isandkond 1686: parunkond 1705: krahvkond			12./13. sajand	1100d: Perekonna esmamainimine 1392: Stadioni perekonna jagunemine Švaabi ja Elsassi liinideks Omandas Thannhauseni Omandas Waldhauseni isandkonna 1700: Stadioni liinid taasühinesid 1708: jagunemine Stadion-Warthauseniks (hääbus 1890) ja Stadion-Thannhauseniks (hääbus 1908) 1741: jagunes Stadion-Thannhauseniks ja Stadion-Warthauseniks Päriti Schonborn-Buchheimi krahvide poolt
Stadion-Thannhausen	1705: krahvkond			1741	Eraldus Stadionist 1806: mediatiseeriti Baierisse
Stadion-Warthausen Stadion-Waldhausen	1705: krahvkond			1741	Eraldus Stadionist 1806: mediatiseeriti Austriasse ja Württembergi
Stargard	Hertsogkond				1130: Pommeri hertsogitele 1236: Brandenburgi markkrahvidele 1292: Mecklenburgi vürstidele 1352–1471: Mecklenburg-Stargardile 1348: keiserlik valdus
Starhemberg	1679: krahvkond 1765: vürstkond			1679	1100d: Perekonna esmamainimine
Starhemberg-Schaumburg-Wachsenberg	1705: vürstkond				Omandas Schaumburg-Wachsenbergi krahvkonna
Starkenburg	Isandkond				1237: Sponheimile
Starkenstein	Isandkond
Stauf Ehrenfels	Isandkond Krahvkond
Staufenberg	Isandkond
Staufeneck	Isandkond			1432: eraldus Staufeneck-Babenhausenist	1599: annekteeriti Donzdorfi
Staufeneck-Babenhausen	Isandkond			1351: eraldus Aichenist	1432: jagunes Babenhausen-Mindelheim-Cellmünziks ja Staufeneckiks
Stauffen	Isandkond	Šva
Stavelot (Stablo)	Riigiklooster	A Rein			650: ehitati kaksikklooster Stablo-Malmedy 1793: Vürstide nõukogu
Stein	Krahvkond 1194: Reinkrahvkond			1072	1268: annekteeriti Reini
Stein am Rhein	Klooster
Stein zu Nassau	Isandkond
Steinfurt	u.1129: Isandkond 1495: krahvkond	A Rein		u.1129	1421: annekteeriti Bentheim-Bentheimi 1806: Bergi suurhertsogkonnale 1810: Prantsusmaale 1815: Preisimaale
Sternberg-Manderscheid	Krahvkond
Sternberg ja Pyrmont	Krahvkond			1536: eraldus Lippest	1583: jagunes Lippe-Detmoldiks ja Pyrmontiks
Sternberg-Schwalenberg	Krahvkond			1627: eraldus Lippe-Detmoldist	1736: jagunes Lippe-Biesterfeldiks ja Lippe-Weissenfeldiks
Sternstein	1641: Vürstlik krahvkond	Bai			1500: Baieri ringkond Lobkowitzile
Stetten	Isandkond
Stettenfels	Isandkond
Stettin	Hertsogkond
Stolberg	Krahvkond	Ü Saks		1210	1231: jagunes Stolberg-Bockstädtiks ja Stolberg-Stolbergiks 1429: Omandas Wernigerode krahvkonna 1538: jagunemine Stolberg-Stolbergiks, Stolberg-Königsteiniks, Stolberg-Rochefortiks, Stolberg-Wernigerodeks, Stolberg-Schwarzaks 1738: Saksimaa kuurvürstiriigi osalise ülemvõimu all
Stolberg-Bockstädt	Krahvkond			1231: eraldus Stolbergist	1346: annekteeriti Stolberg-Stolbergi
Stolberg-Gedern	1710: krahvkond 1742: vürstkond			1710: eraldus Stolberg-Wernigerodest	1804: taasannekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
Stolberg-Hohenstein	1571: krahvkond			1571: eraldus Stolberg-Stolbergist	1615: taasühendati Stolberg-Stolbergiga
Stolberg-Islenburg	Krahvkond			1672: eraldus Stolberg-Wernigerodest	1710: taasannekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
Stolberg-Königstein	1538–1581: krahvkond			1538: eraldus Stolberg-Stolbergist	1581: Liin hääbus; taasannekteeriti Stolberg-Stolbergi
Stolberg-Ortenberg	Krahvkond			1572: eraldus Stolberg-Wernigerodest	1641: jagati Stolberg-Stolbergi ja Stolberg-Wernigerode vahel
Stolberg-Ortenberg	Krahvkond			1572: eraldus Stolberg-Wernigerodest 1669: eraldus Stolberg-Stolbergist	1641: jagunemine Stolberg-Wernigerodeks ja Stolberg-Stolbergiks 1684: Stolerg-Stolbergile 1704: jagunes Stolberg-Rosslaks ja Stolberg-Stolbergiks
Stolberg-Rochefort	1538–1574: krahvkond			1538: eraldus Stolberg-Stolbergist	1574: Liin hääbus; annekteeriti Löwenstein-Wertheimi
Stolberg-Rossla	1704: Stolberg-Rossla krahvkond 1893: Stolberg-Rossla vürstkond			1704: eraldus Stolberg-Ortenbergist 1730–1738: Saksimaa osalise ülemvõimu all 1803: Saksimaa kuningriigile 1815: Preisimaale
Stolberg-Schwarza	1538: krahvkond			1538: eraldus Stolberg-Stolbergist ?1677: eraldus Stolberg-Wernigerodest	1638: annekteeriti Stolberg-Wernigerodesse 1748: annekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
Stolberg-Stolberg	1538: krahvkond 1893: vürstkond			1231: eraldus Stolbergist	Jagunes mitu korda 1631: annekteeriti Stolberg-Wernigerodesse 1638: taasloodi jagunemistest 1684: annekteeriti Stolberg-Ortenburgi 1704: taasloodi jagunemistest 1730–1738: Saksimaa osalise ülemvõimu all
Stolberg-Wernigerode	1538: Stolberg-Wernigerode krahvkond			1538: eraldus Stolberg-Stolbergist	1714: Preisimaa osalise ülemvõimu all Jagunes mitu korda, kuigi krahvkond jätkas.
Storkow	Isandkond				1518: Lebuse kloostrile 1556: Brandenburg-Küstrini markkrahvile 1575: Brandenburgi kuurvürstile
Strasbourg	Piiskopkond	Ü Rein	VH	982 Autonoomia aastast 775	1681: annekteeriti Prantsusmaasse 1793: Vürstide nõukogu
Strasbourg (Strassburg)	1262: Riigilinn	Ü Rein			1681: annekteeriti Prantsusmaasse
Stühlingen (Stuhlingen)	Maakrahvkond	Šva		1582: eraldus Pappenheimist	1084: "comes de Stulingen" esmamainimine 1120: Rudolf Lenzburgist kui esimene Stuhlingeni maakrahv (hääbus 1172) 1172: Kussenbergi isandatele (hääbus 1250) 1251: Lupfeni krahvidele 1251: Lupfeni ja Stuhlingeni krahvid (hääbus 1582) 1582: Pappenheimi isandad (hääbus 1639) ostsid Stuhlingeni keisrilt 80 000 kuldna eest 1603: Pappenheimid võtsid Stuhlingeni pärandina 1605: Omandas Heweni isandkonna 1639: Stuhlingen, Hewen ja Engeni linn Fürstenbergile 1806: Badeni suurhertsogkonnale
Steiermark	u.970: Markkrahvkond 1180: hertsogkond	Aus	IH		aastani 1180 "Karantaania mark" ja kuus krahvkonda Kärnteni hertsogkonnna läänina; 1180: hertsogkond; 1192: Babenbergidele, Austria hertsogitele 1254: Ungari kontrolli all 1260: Böömimaa Ottokar II kontrolli all 1276: Habsburgidele 1379–1436 ja 1564–1619: eraldi Habsburgi liin valitses Steiermargis 1512: Austria ringkond 1582: Vürstide nõukogu
Sulz	1139: Isandkond Krahvkond			1071	1252: Omandati Geroldsecki isandate poolt 1270–1472: Geroldsecki isandatele Sulzi Rudolf omandas Rotenbergi ja Kriechingeni isandkonnad ning Klettgau krahvkonna 1473: Omandati Württembergi poolt 1510: Viimane Brandise parun ostis Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele 1519–1534: Sulz kuulus Geroldsecki isandatele 1534: Württembergile 1572: jagunes Klettgauks ja Sulz-Vaduziks 1613: Sulzi krahvid ostsid Vaduzi ja Schellenbergi Hohenemsi krahvidele
Sulz-Vaduz	Krahvkond			1572: eraldus Sulzist	1616: annekteeriti Weingartenisse
Sulzbach (Taunus)	Keiserlik küla
Sulzbürg	Isandkond 1522: Parunkond 1673: krahvkond			1322: eraldus Wolfsteinist	1500: Baieri ringkond 1740: annekteeriti Baierisse
Sundgau - Vaata Ülem-Alsace	u.900d: krahvkond Maakrahvkond				900: Sundgau krahvkonna esmamainimine 1135: Sundgau maakrahvkond Habsburgidele 1648: Müüdi Prantsusmaale
Švaabimaa	Hertsogkond			u.911: Endisest Alemannia hõimuhertsogkonnast	1079–1268: Hohenstaufenitele 1268: Kaotati 1289–1313: taasloodi Habsburgidele
Švaabimaa	Maafoogtkond
Švaabi Austria	Maakrahvkond				Koosnes Doonau linnadest Mengen, Munderkingen, Riedlingen, Saulgau ja Waldsee (omandati 1282–1331), Burgau markkrahvkonnast (1302–1304), Bergi krahvkonnast koos Ehingeni ja Schelklingeniga (1346), Hohenburgi krahvkonnast koos Rottenburgiga (1381), Nellenburgi krahvkonnast (1465) ja Švaabimaa provintsiprefektuurist (1386–1541), Vorarlbergist (14. sajand), Breisgaust (1478) koos Freiburgiga (1368; valitsuse asukoht aastast 1651), Ortenau provintsiprefektuurist (1551–1556) ja Tettnangi krahvkonnast (1780). 1512: Austria ringkond